Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?

Lugemise aeg: 3 minutit

Suurte muutuste tegemiseks on meil motivatsiooni ja tahtmist siis, kui oleme juba väga täbarasse olukorda sattunud. Kui meid on tabanud mingi tõsine haigus, õnnetus, töökaotus või midagi muud, mis meie elu oluliselt mõjutab. Need on hetked, kus hakkame mõtlema muutuste tegemisele või oleme lausa sunnitud seda tegema.

Kui aga meie elu on eestlaslikult normaalne, kõik on enam-vähem, mõni ütleks lausa, et pole paha, siis ei näe nagu muutuste tegemisel või uute harjumuste loomisel väga mõtetki. Milleks ikka pingutada, kui praegu saab ju ka hakkama…

Kuid just sellises olukorras on väga hea enda arendamisega tegeleda, et oma elu veelgi lihtsamaks ja mõnusamaks muuta. Jah, pole tarvis teha suuri elumuutvaid tegevusi, aga võime lisada oma ellu kasulikke pisikesi harjumusi. Nende abil on võimalik samm-sammult ja isegi märkamata oma elu aastatega järjest paremaks ja efektiivsemaks muuta kuni lõpuks võivad neist välja kasvada ka suuremad muutused.

Pisikeste harjumuste tekitamine on nagu ühe lible kaupa muru kasvatamine. Esialgu ei pruugi sa neid oma elus märgatagi, aga kui neid on juba piisav hulk kogunenud, on päris mõnus paljajalu pehme muru peal jalutada. Kui nende oma ellu toomine ei nõua erilist pingutust, siis miks mitte seda teha?

Teine võimalus on see, et üks pisike harjumus hakkab suuremaks kasvama. Muru asemel kasvatad hoopis seemnest puud. Lisad aeg-ajalt oma pisikesele tegevusele, mis on sinu jaoks juba automaatseks muutunud, veel järgmiseid tegevusi otsa. Minu enda kogemus on hommikul ühest sirutamisest regulaarselt jõusaalis käimiseni jõudmine. Jah, selleks läks aastaid, aga see juhtus kuidagi iseenesest ja lihtsalt. Olen ka varem võtnud eesmärgiks suveks rannavormi saavutamise ja kohe kõvasti trenni tegema hakanud, kuid motivatsioon pole kunagi piisavalt kaua kestnud, et tõesti tulemusi näha ja pigem olen veel kehvemasse olukorda tagasi langenud. Järjest uusi pisikesi liigutamise harjumusi lisades muutus aktiivne olemine üheks osaks minust ja tuleb loomulikult ning pingutamata.

Pisikesed harjumused võivad olla väga lihtsad ja märkamatud. Kas või see, kuhu sa oma autovõtmed paned. Kas neil on oma kindel koht või viskad need iga kord suvaliselt käest ning hommikul juba tööle hiljaks jäädes keerad kogu elamise pahupidi, et neid üles leida? Mina tean alati, et autovõtmed on kas jope paremas taskus või laua peal oma kindlas kohas. Tundub täiesti ebaoluline harjumus, aga kui see hoiab sul vahel aega ja närvirakke kokku, siis miks mitte selline tibatilluke tegevus enda jaoks automaatseks muuta. Sama kehtib ka igasugu teiste asjadega, mida päeva jooksul kasutad. Kas sa tead, kus need on või pead pidevalt otsima? Minul on näiteks alati müts jope paremas taskus, buff vasaksus taskus, parem kinnas paremas ja vasak kinnas vasakus taskus. Võtmed paremas taskus, telefon vasakus taskus (ilma teiste asjadeta, et ära ei kraabiks).

Selliseid pisikesi tegevusi on meie päevas tohutult palju. Näiteks vee joomine. Tundub mõttetu asi, aga kui sa pole ikka üldse harjunud päeva jooksul jooma, siis võib sul tihedamini peavalusid esineda, ainevahetus pole nii kiire kui võiks jne. Olen korduvalt rääkinud, et minu esimene pisike harjumus, mis ma endale tekitasin oli hommikul pärast hammaste pesemist klaasi vee joomine. Tekitasin selle endale, sest ma ei joonud päeva jooksul peaaegu mitte midagi. Kuna pidevalt soovitatakse hommikul juua ja üldse rohkem juua, siis otsustasin seda tegema hakata. Hommikusest klaasikesest olen aastatega jõudnud selleni, et mul on peaaegu alati spetsiaalne veepudel kaasas ja tarbin päeva jooksul piisavalt vett. Mul on harjumus pudelit täita, seda kaasas kanda ja teatud olukordades alati juua. Päev on täis pisikesi vee joomisega seotud harjumusi. Lisaks paremale enesetundele olen kindel, et see on ka mu kehakaalu mõjutanud.

Samuti saab pisikesi harjumusi edukalt kasutada näiteks enda väljapuhkamise ja lihtsa ärkamise jaoks. Pane õhtul telefon äratusega voodist kaugemale, hommikul voodit tehes pane raamat padjale, et õhtul enne magama jäämist lugeda jne. Kirjutasin nendest asjadest täpsemalt ühes eelmises postituses (Kuidas äratuse edasilükkamisest lahti saada?). Soovitan lugeda!

Pisikesi asju, mida oma ellu tekitada on tohutult. Nii tühisena tunduvad tillukesed tegevused nagu naeratamine, kallistamine, mõne hea sõna ütlemine võivad sinu enesetunde, sinu ja sinu lähedaste päeva muuta palju paremaks. Selliste asjade järjepidev juurde tekitamine mõjutab lõpuks sinu elu märkamatult veelgi paremaks. Miks mitte proovida?

Pisikeste harjumuste tekitamiseks on Stanfordi ülikooli professor Dr BJ Fogg oma mitmekümneaastase uurimistöö tulemusena välja töötanud spetsiaalse meetodi, mida järgides on nende tekitamine väga lihtne ja need tegevused muutuvad kiiresti automaatseks. Olen pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja ja kutsun sind osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus õpetan sind lühikese ajaga uusi harjumusi looma.

Liitu pisikeste harjumuste kursusega!

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?2019-02-24T15:02:32+02:00

Aju kasutamise lühijuhend

Lugemise aeg: 8 minutit

Selleks postituseks sain inspiratsiooni Jaan Aru raamatust “Ajust ja arust”. Soovitan seda meie kohaliku teadlase hästi arusaadavalt ja huvitavalt kirja pandud raamatut kõigil lugeda. Ühe osana sellest raamatust toob Jaan välja aju kasutamise lühijuhendi. Otsustasin seda 10-punktilist nimekirja autori loal omalt poolt täiendada ja lisada ideesid, kuidas seda juhendit harjumuste abil igapäevaelus kasutada (kaldkirjas tekst on raamatust).

Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt

Harjumused aitavad meil aju ressursi kokku hoida, tegutseda automaatselt ja sellele teadlikult mõtlemata. Tasub mõelda selle peale, kuidas veelgi meie teadliku mõtlemise vahenditega kokkuhoidlikumalt ümber käia. Jaan soovitab oma raamatus kasutada selleks meelespeasid: “Ülesannete üles märkimine aitab paremini keskenduda olulisele, sest üles kirjutades saate need ajust välja – muidu tiirutavad mõtted olulise ülesande tegemise ajal selle ümber, mida kõike olulist veel tegema peaks.”

Arvatavasti kõik meist kasutavad mingil määral ja mingil moel meelespeasid. Kas sa kasutad neid aga regulaarselt ja efektiivselt? Millegi lihtsalt üles kirjutamine ja tegevuste nimekirja tegemine üksi ei aita, kui sa iga tegevuse jaoks ka kindlat aega ei planeeri ega broneeri. Saad need küll oma ajust paberi peale, aga ikkagi võib jääda segama mõte, et mul on ju nii palju asju veel tarvis teha ja millal ma küll jõuan. Kui paned need tegevused ka ajaliselt kalendrisse kirja, siis on sul kontroll ja tead täpselt, millal mida teed ning ei pea selle peale enam mõtlema.

Ise kasutan hetkel näiteks sellist süsteemi, et panen kõik oma suuremad tegevused, mis järgnevate kuude jooksul on tarvis ära teha (koos tähtajaga) post-it paberitele ja need siis seinale. Nii on mul alati ülevaade, mida on tarvis teha ja ei ole hirmu, et miski meelest ära läheb. Igal pühapäeval vaatan oma järgmise nädala üle. Kasutan Google’i kalendrit, kus on juba ajaliselt paigas koosolekud, kohtumised, koolitused ja muu sarnane. Lisan veel jooksvaid asju, mida tean, et pean järgmise nädala jooksul ära tegema ning ülejäänud aega, mis on hetkel veel planeerimata, paigutan mõned kaugema tähtajaga suuremad tegevused. Enamasti on need tegevused nii suured, et pole võimalik neid täiesti ära teha, seega jagan need osadeks ja teen nii palju kui võimalik. On tohutult suur kergendus, kui tähtaja lähenedes on sul juba kas või natukene sellest suuremast tegevusest ära tehtud.

Kui sul veel pole enda jaoks järjepidevat ja efektiivset viisi, kuidas oma tegemist vajavad ülesanded ajust välja paberile või digitaalsel kujul kirja saada nii, et nende jaoks kohe ka aeg on broneeritud, siis kindlasti hakka endale sobivat süsteemi välja arendama. Muuda tegevuste üles märkimine ja nende jaoks aja broneerimine oma harjumuseks!

Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal

Jaan soovitab: “Otstarbekas on kasutada oma kõige tõhusamat tööaega kõige tähtsamate ja loovust vajavate ülesannete jaoks.” Millal on see aeg, kui su aju töötab kõige paremini ja töö edeneb ludinal? On see hommikul vara, kui kodus pole teised veel ärganud või töö juures kui kolleegid pole veel saabunud? Äkki just lõuna ajal või peale tööd, kui teised on koju läinud? Või hoopis õhtul hilja kui kõik juba magavad ja keegi ei sega? Kasuta seda aega ja ära lase seda raisku. Proovi vajadusel teha mingeid ümberkorraldusi, et saaksid siis segamatult oma kõige tähtsamatele tegemistele keskenduda. See on see aeg, kui peaksid absoluutselt kõik segajad eemaldama. Pane uks kinni, anna perele või kolleegidele teada, et järgmine tund aega on sinu aeg ja segada ei tohi. Jäta telefon teise ruumi, lülita arvutis kõik teavitused välja ja keskendu.

Minu produktiivseim aeg on hommikul vara, kui olen puhanud ja värske (usun, et enamusel on see nii). Ärkan varem, et oleks aega rahulikult hommikused rituaalid ära teha ja seejärel keskenduda tund või pool enda harimisele ja kirjutamisele. Loen igal hommikul ühe Päevakera blogi postituse, et saada eesti keele alal targemaks ning seejärel panen kirja blogiideesid, kirjutan mõned lõigud, panen kirja, mida on tarvis uurida. Selline eeltöö aitab mul nädalavahetuste hommikutel blogipostitused lihtsamalt valmis kirjutada.

Tekita endale harjumus kasutada oma parimat tööaega ja broneerida sinna tähtsate, sind abistavate ning arendavate tegevuste jaoks kindel aeg, millal saad segamatult keskenduda.

Seadke vahe-eesmärke

“Isegi kõige tähtsama ülesande parimale tööajale panek võib tõhusa töö asemel viia valusa viilimiseni, kui eesmärk on meelespeas ja teie ajus halvasti sõnastatud. Kipume keskenduma tulemusele (“kahe nädala pärast peab see 40-leheküljeline arengukava valmis olema”), kuid see tapab produktiivsust. Inimene on loomult laisk: kui hoida teadvuses eesmärki, mis jõuab kätte kahe nädala või kahe kuu pärast, kipub aju meid mõnusalt “küll ma homme teen!”-lõksu lükkama.”

Suured eesmärgid ja tegevused tasub alati tükeldada väiksemateks konkreetseteks tegevusteks. Mida umbmäärasemalt sa suure pikaajalise tegevuse endale kirja paned, seda lihtsam on sul hakata seda edasi lükkama. Tegevus hirmutab oma suurusega ja kuna tähtajani on veel palju aega, siis sisendad endale, et ei juhtu mitte midagi, kui sa “homme” alustad. Suure tegevuse tükeldamiseks on erinevaid viise. Võid hakata pihta kõige esimesest sammust ja nii järjest edasi liikuda. Mõne projekti puhul võid kasutada näiteks PERT meetodit ja kogu tegevus endale hoopis lõppeesmärgist sammhaaval tagasi tulles kirja panna. Mis on lõpptulemus? Mis tegevus sellele eelnes? Aga mis enne seda oli tarvis teha? Millal see osa valmis peab olema? Nii saad endale kohe väga konkreetse ja täpse tegevuskava paika ja saad seda rahulikult otsast tegema hakata ja iga tegevuse järel endaga rahul olla.

Tekita endale harjumus suuremaid tegevusi tükeldada ja kirja panna konkreetsed pisikesed tegevused, mida tehes lõpuks eesmärk täidetud saab.

Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele

“See tähendab, et kinni tuleb keerata kõik muu (veebilehitseja, Facebook, e-post, nutitelefon, tüütu kolleeg), võtta maha kõik teavitused ja teated. Tööta rahus, tööta ühe asja kallal.” Oi, kui raske seda teha on. Olenevalt sinu töökeskkonnast võib sul olla pidevalt igasugu segajaid, millest on keeruline lahti saada. Aga leia selleks võimalusi! Esiteks kaota igasugused ahvatlused ja kiusatused, mille üle sul endal kontroll olemas on. Lülita nutitelefon hääletuks ja pane üldse peitu, kas või teise tuppa. Tekita arvutis keskkond, kus ei ole segajaid. Võid teha arvutisse kas või eraldi kasutaja, mis ongi mõeldud ainult töö tegemiseks ja kus puuduvad igasugused segajad: sotsiaalmeedia, mängud, mittevajalikud programmid ja igasugu piiksuvad teavitused. Teiseks, anna oma kolleegidele teada, et palun järgneva poole tunni või tunni jooksul sind mitte segada.

Meil ei ole võimalik terve tööpäev ilma segajateta olla, aga meil on võimalik tekitada endale mingisugused ajavahemikud päevast, mil keskenduda ainult enda tähtsale tegevusele. Tekita endale harjumus leida päeva jooksul kas või üks lühike periood, et ilma segajateta oma tähtsale ülesandele keskenduda.

Tehke pause

“Niipea kui tunnete, et keskendumine kaob, tõuske laua tagant püsti. Ehkki võite ju arvata, et teete tööd, langeb tõhusus tegelikult järsult.” Ühele ülesandele keskenduda on tore, aga me vajame ka pause. Mõned suudavad korraga teha rohkem, teised vähem, oleneb inimsest ja ka ülesandest. Võib kasutada näiteks kuulsat pomodoro tehnikat, mille järgi võiks keskendunult tööd teha 25 minutit ning seejärel 5 minutit pausi teha ja siis korrata nii mitu korda kui vajalik ja võimalik. 25 minutit peaks olema mõistlik aeg, et ilma segajateta hakkama saada. Kui tunned, aga et suudaksid ja sooviksid keskenduda kauem, siis proovi tuntud enesearengukoolitaja Brendon Burchardi soovitatud 50/10 tehnikat. Ehk siis teed 50 minutit keskendunult tööd ja puhkad 10 minutit. Või kasuta misiganes ajavahemikke, mis sulle endale parasjagu sobivad.

Tekita endale harjumus regulaarselt pause teha ja pauside ajal ennast sirutada, püsti tõusta natuke liigutada. Joo palju vett, see aitab pause meeles pidada ja liigutada 😉

Otsige vaheldust ka tööülesannetes

“Kui saate ühe ülesande kallal tehtud paar 25-minutilist ühikut, võtke ette midagi hoopis teistsugust – erinevad ülesanded kasutavad erinevaid ajupiirkondi. Ühe ajupiirkonna pidev kasutamine väsitab selle ära.” Me vajame vaheldust. Pidevalt ühele ja samale asjale keskendumine väsitab ja me ei suuda enam efektiivsed olla. Võid vahelduseks tegeleda hoopis teiste lihtsamate ülesannetega ja eelmise tegevuse juurde hiljem tagasi pöörduda. Teiste asjadega tegeledes võid saada häid mõtteid, mis sind edasi aitavad.

Tukastage korraks

“Kui tunnete, et juhe on koos ja ülesande vahetamisest ei ole kasu, proovige 10-15 minutit tukastada. Just teadliku mõtlemisega seotud ajupiirkonnad väsivad kiiresti. Mõtlemine väsitab! Tukastamine aitab!” Sama soovituse andsin ka ühes oma eelmises blogipostituses (Kuidas äratuse edasilükkamiset lahti saada?). Soovitan seda kindlasti lugeda, kui sa veel pole jõudnud ja saad häid mõtteid, kuidas oma uneharjumusi korda saada.

Korraks silmade kinni panek ja väike tukastamine tõepoolest aitavad. Eriti abiks on see siis, kui öine uni lühikeseks jäi. Pisike 10-15-minutiline korralik puhkus annab palju juurde. Kui tunned väsimust, siis kohvi või energiajoogi järele haaramise asemel leia võimalus tukastamiseks. Sellest on palju rohkem kasu ja on ka tervisele kasulikum. Tekita endale võimalus ja harjumus päeval väike uinak teha.

Väikesed asjad tehke ära kohe

“Isegi parima keskendumise korral tuleb mõnikord vahele muid tegemisi (abikaasa saadab sõnumi,  pausi ajal näed tähtsat e-kirja) – kui need on võimalik viie minutiga ära teha, siis tehke kohe, vastasel juhul kirjutage ülesanne ja sellega seoses tekkinud mõtted üles.” Jaan soovitab kohe ära teha asjad, mis võtavad vähem kui viis minutit aega. Laialt levinud on ka kahe minuti reegel. Mõte jääb samaks. Tee pisikesed tegevused kohe ära. Nii väldid nende kuhjumist ja hoiad kokku aju ressursse, kes ei pea neid pidevalt meeles hoidma.

Näiteks kirju lugedes tekita endale harjumus kohe vastata, kui see võtab aega vähem kui viis minutit. Kui pead enne vastamist tegema uurimistööd või midagi koostama, siis pane kohe kirja, millal sa seda teed.

Ärge unustage liikumist ja liigutamist

“Tehke enne ja/või pärast tööd aeroobset trenni (jooks, rattasõit, sõudeergomeetril treenimine, suusatamine).” Tänapäevase kiire tempo juures võib olla raske päeva jooksul enda liigutamiseks aega leida, aga see on ülioluline ja lisaks füüsilise vormi parandamisele parandab ka vaimset vormi. Liigutamine on sama oluline kui söömine ja magamine. See tuleb oma päeva osaks planeerida. Kui sul pole hetkel üldse liigutamise harjumust, siis alusta pisikestest asjadest. Siruta ennast pauside ajal. Tõuse telefoniga rääkides püsti. Väldi lifte ja eskalaatoreid. Pargi uksest kaugemale. Tee hommikul kiire võimlemine. Käi lõunapausi ajal jalutamas. Pidage püsti seistes või jalutades koosolekuid. Sellised pisikesed liikumisharjumused teevad pikemate jalutuskäikude või trennideni jõudmise lihtsamaks. Alusta pisikestest harjumustest!

Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes

Tervislik toitumine on samuti meie aju jaoks väga oluline. Lisaks füüsilisele vormile kannatab ebatervisliku toitumise tõttu ka meie vaimne tegevus. Kui sa pole teadlikult oma toitumisele tähelepanu pööranud, siis on jällegi mõistlik alustada pisikeste harjumustega. Kas või päeva jooksul rohkem vett juua. Või näiteks toitumispäevikut pidada ja iga toidukord kirja panna. See aitab sul aru saada, kuidas sa hetkel toitud ja mida on võimalik parandada. Selleks on olemas lihtsad nutirakendused. Eemalda oma keskkonnast ebatervislikud toidud ja tekita sinna tervislikumaid. Ära käi poes tühja kõhuga ja kõik need teised klassikalised nõuanded, mida me kõik juba isegi teame.

Kui jääd ise hätta, siis küsi mõne sõbra käest nõu ja hakake koos oma toitumist tervislikumaks muutma. Liituge Erik Orgu või mõne muu programmiga. Lugege sellealast kirjandust. Soovitan Brian Wansiku raamatut “Mindless Eating”, mida vist küll kahjuks eesti keeles saadaval ei ole. Tervislik toitumine on omaette suur teema, millele õnneks pööratakse ka meil Eestis järjest rohkem tähelepanu. Loodetavasti muutuvad tervislikud toitumisharjumused peagi meie kõigi jaoks igapäevaelu lahutamatuks osaks.

“Ma ei arva, et need soovitused on ainuõiged ja lõplikud. Ajud on erinevad, inimesed on erinevad. Aga ma soovitan teil nende nippide üle mõelda ja mõnda ehk ka proovida”. Nõustun Jaaniga, et see siin ei ole lõplik valem, kuidas oma aju kasutada ja oma elu lihtsamaks muuta, aga kindlasti tasub siit enda jaoks välja valida mõningad uued nipid ja neid rakendada. Loodan, et sain seda nimekirja harjumuste ideedega täiendades anda sulle mõtteid, milliseid harjumusi võiksid endale tekitama hakata. Et harjumuste loomine oleks lihtsam, soovitan lugeda ka teisi harjumuste blogi postitusi, kus jagan nõuandeid, kuidas harjumuste tekitamine lihtsamaks muuta. Samuti soovitan teil lugeda Jaan Aru raamatut “Ajust ja arust”, mis inspireeris mind seda juttu kirjutama.

Aju kasutamise lühijuhend2019-02-19T18:51:00+02:00

Kuidas autos telefoni näppimisest lahti saada?

Lugemise aeg: 6 minutit

Minu autos telefoni kasutamise video tekitas elevust ja küsimusi. Mõtlesin, et kirjutan sellest teemast pikemalt, sest see on väga oluline.

Roolis telefoni kasutamine oli teemaks juba enne nutitelefonide ilmumist. Ka siis tegeleti roolis helistamise ja sõnumite saatmisega. Tänapäeval paljud nooremad ei kujuta enam ettegi, et ühe tähe saamiseks oli tarvis nuppu kolm-neli korda vajutada. Mäletan, et ise olin omandanud telefonis trükkimise pimekirja ning sõnumi toksimine oli tegelikult sellevõrra ohtum, et sai silmad teel hoida ning telefon süles muudkui kirjutada. Tänapäeval, kui telefonil füüsilisi nuppe enam ei ole, pole see võimalik. Lisaks on nüüd telefonis kordades rohkem võimalusi ja kiusatusi. Terve internett on sul pidevalt käeulatuses, samuti fotoaparaat, videokaamera, diktofon, kalendermärkmik, televiisor, pank, kõikvõimalikud suhtlusvahendid – enam-vähem kõik, mida suudad vaid ette kujutada. Tundub, et kogu meie elu on seal pisikeses klotsis.

Autoga sõites tuleb ju samuti eluga kursis olla ja ei tohi midagi maha magada. Meie aju on tohutult uudishimulik ning igasugune uus informatsioon vallandab mõnutunde, mida aju tahab ikka ja jälle kogeda. Seetõttu on telefoni näppimisest raske isegi mõneks ajaks loobuda, eriti kui see pidevalt endast märku annab ning meil käeulatuses on. Aga me ju saame aru, et roolis olles peame keskenduma sõitmisele ning igasugune kõrvaline tegevus võib põhjustada kohutava õnnetuse (Eestis toimub roolis kõrvaliste tegevustega tegelemise tõttu viis liiklusõnnetust päevas). Muidugi mõtleb igaüks, et temaga ikka midagi ei juhtu, sest ta ju ainult korraks vaatab. Aga liiklus on väga ettearvamatu ning paari sekundi jooksul võib juhtuda väga palju. Seega oleks ju mõistlik sellest halvast harjumusest lahti saada ning enda ja teiste elu mitte ohtu seada.

Minu enda üheks suuremaks motivaatoriks sellest harjumusest lahti saamisel oli see, kui hakkasin järjest enam nägema vastusõitvaid autosid, kus juht ei jälgi teed vaid vaatab oma sülle ja isegi vastutuleva autoga kohakuti jõudes ei tõsta pilku. Seda ei juhtu ainult suvel heade teetingimuste ja sirge Tallinna-Tartu maantee peal, vaid selliseid juhte on mulle vastu sõitnud isegi talvel lumistes oludes Võrumaa kurvilistel teedel. See pani mõtlema küll.

Mis on meie põhjused roolis telefoni näppimiseks?

Nagu videos rääkisin, on esimene samm sellest halvast harjumusest lahti saamiseks välja selgitada põhjused, miks me roolis olles telefoni haarame. Üks asi on see, et me saame selleks pidevalt signaale. Telefon heliseb, piiksub ja väriseb. Kui sul pole harjumust telefoni hääletuks panna ning lisaks on sul ka kõikvõimalikud teavitused välja lülitamata, et mitte mingil juhul uut e-kirja, Facebooki ja Instagrami teavitust või Delfi uudist maha magada, siis tuleb neid kiusatust tekitavaid helisid väga tihti. Ükskõik kui suure tahtejõuga sa oled, lõpuks saab meie uudishimulik aju võitu ja haarab telefoni järele. Teine asi ongi see, et meil on väga lihtne roolis olles telefon kätte võtta. Paljudel on olemas spetsiaalsed telefonihoidikud, kasutatakse topsihoidjat või pannakse telefon kuhugi mujale silma alla. Isegi kui telefon on hääletu, näeme neid pidevaid teavitusi. Need ilmuvad otse ekraanile või vilgutavad teavitavaid tulukesi – oleneb sinu telefonist ja selle seadistusest. Isegi kui kõik visuaalsed teavitused on välja lülitatud, piisab lihtsalt telefoni nägemisest, et tekiks tahtmine seda aeg-ajalt kätte haarata.

Mida me teha saame?

Nendest kahest peamisest põhjusest tuleb lihtsalt lahti saada ja see vähendab roolis telefoni näppimise tõenäosust juba korralikult. Autosse istudes pane telefon hääletuks ja vaata, et ka värin saaks välja, sest ka seda on kuulda ja tunda. Lisaks pane telefon tagasi taskusse, kotti või kuhugi mujale silma alt ära. Neid kahte asja tehes oled sa peamised telefoni näppimise põhjused elimineerinud.

Et see tegevus meelde jääks ja toimuks automaatselt, tuleb endale tekitada pisike harjumus. Proovi näiteks endale öelda: pärast autosse istumist panen telefoni hääletuks ja silma alt ära. Hästi lihtne tegevus, mis ei nõua mingit pingutust. Esialgu tuleb seda lihtsalt meeles pidada. Võid kas või rooli peale märkmepaberiga selle sama lause panna või öelda oma kaasreisijatele, perele, sõpradele, et nad seda sulle meelde tuletaks. Kui teed seda juba näiteks nädal aega iga päev, siis varsti tunned, et ei pea sellele enam isegi mõtlema ja teed seda harjumuslikult.

Hääletu režiimi võib asendada ka mõne spetsiaalse funktsiooni või nutirakenduse sisse lülitamisega. Näiteks iPhone’il on sisseehitatud funktsioon Do not disturb while driving, mis teeb su telefoni tummaks ega näita teavitusi, kui telefoni sisse ehitatud andur tuvastab kõndimisest kiirema liikumise (sõidu lõppedes ja ekraani sisse lülitades on nad kõik kenasti olemas ja saad nendega tegeleda). Saad selle seadistada helistajatele ja sõnumi saatjatele vastama, et sa oled parasjagu roolis. Kui tegemist on mõne väga pakilise olukorraga, siis on neil võimalik teatud sõnaga vastates siiski oma teavitus sulle kohale toimetada. Samuti saad seadistada inimesed (näiteks lapsed või elukaaslane), kelle kõned kindlasti läbi tulevad. Androidi telefonile on selleks erinevaid rakendusi nagu näiteks Driving Detective.

Lisaks ära istu kunagi rooli, kui sul on kõne või kellegagi sõnumineerimine pooleli. Anna vestluskaaslasele teada, et lähed nüüd sõitma ja millal saad edasi rääkida. Siis teavad teised sellega arvestada ja sul ei teki kiusatust roolis olles juttu edasi rääkida. Võid ka teha oma pere, sõprade ja teiste sõidukaaslastega kokkuleppe, et teie seltskonnas on nüüd uueks normiks roolis olles telefoni mitte kasutada. Nii saate seda üksteisele alati meelde tuletada ja kui kogu seltskond samamoodi käitub, on kõigil lihtsam see harjumus enda igapäevaelu osaks muuta. Eriti nõme on see, kui sõidad koos lastega ning roolis olles halba eeskuju näitad, liiati veel siis, kui ise nendega tihti pahandad, et nad liiga palju telefonis on. Ole eeskujuks!

Kui juhtud ise kellelegi helistama ja ta annab sulle mõista, et on roolis, aga saab küll rääkida, siis näita samuti eeskuju, täna teda viisakalt ja palu endale tagasi helistada või uuri välja, millal ta sõit lõpeb. Viimast soovitaks eelkõige telefonimüügiga tegelejatele – nende jaoks peaks lausa ametijuhendis kirjas olema (kes teab, äkki ongi), et kui inimene ütleb, et on roolis, siis tuleb kõne lõpetada.

Mida aga teha siis kui töö nõuab pidevalt kättesaadaval olemist ja ise kõnede tegemist?

Sellest teemast rääkima ajendasid mind eelkõige nö tavainimesed, kellel ei ole töökohustuste tõttu tarvis autoroolis telefoni kasutada, aga tagasisidet tuli pigem nende poolt, kes peavad seda just töö tõttu tegema. Mul endal otsesed kokkupuuted ja kogemused sellise olukorraga puuduvad, aga proovin mingit nõu ikka anda. Ootan samas ka kogenute täiendusi.

Kõigil meil ei ole võimalik roolis olles telefonist loobuda. Töökohustused nõuavad, et oled 24/7 kättesaadav või pead ise pidevalt kõnesid tegema. Kuid juba enne nutitelefonide ajastut olid meil olemas käed-vabad-seadmed, mis lasevad telefonil endal sind vähem häirida. Tänapäeval on need süsteemid veelgi nutikamad ja täiesti juhtmavabad ning uuemad autodki on juba sellised, mis lasevad telefoni bluetoothi abil autoga ühendada. Või siis saab sellise vidina ise juurde osta. Kui oled oma telefoni autole ära tutvustanud, ei pea sa hiljem midagi enamat tegema, autosse istudes tunnevad telefon ja auto üksteist ära ning loovad ühenduse. Saad kõnedele vastata läbi auto helisüsteemi ilma pilku teelt pööramata.

Kui aga pead töö tõttu kasutama GPS-i ja erinevaid rakendusi, siis tuleb hea kindel ja mugavasse kohta paigaldatud telefonihoidik just kasuks, et ei peaks pilku teelt palju kõrvale keerama või sõidu ajal telefoni taskust või kuskilt mujalt otsima hakkama.

Samuti saab telefoni juhtimiseks ja numbrite valimiseks kasutada häälkäsklusi. Eesti keelest telefonid veel küll aru ei saa, aga häälkäskluste tehnoloogia on väga kiiresti arenemas ning ingliskeelses maailmas juba laialt levinud. Usun, et maailm liigub järjest selles suunas, et hakkame kõigi seadmetega suhtlema rääkides, mitte enam toksides.

Kui pead töö tõttu roolis olles telefoni kasutama, siis kehtivad ikkagi ka eespool välja käidud nipid. Kõik rakendused ja teavitused, mida sul ei ole töö jaoks tarvis, lülita välja. Kui sa just kaarti ei pea jälgima, saad telefoni silma alt ära panna. Kui pead aga ka ise helistama ja numbreid valima, siis proovi seda teha ohutumatel hetkedel. Sõpradele-tuttavatele anna teada, et tööl olles sa neile ei vasta.

Eks inimesed ja olukorrad on erinevad ning samad nipid ei pruugi alati toimida, aga põhimõtted jäävad ikka samaks. Vähenda kiusatust telefoni haarata, kui seda tegelikult ei ole tarvis teha. Sama kehtib ka kõigi teiste segavate tegevuste kohta (GPS-i seadistamine, raadio näppimine, söömine-joomine, meikimine, fotode ja videote tegemine, ka sõidukaaslasega rääkimine ja lastega tegelemine). Peida ära päästikud, mis panevad sind midagi segavat tegema ja tekita uusi pisikesi harjumusi, mis aitavad sul valel ajal telefoni kasutamist ja teisi segavaid tegevusi vältida.

Palun jaga selle teema kohta enda kogemusi Facebooki postituse kommentaarides! Milliseid nippe, rakendusi ja abivahendeid sina oled kasutanud, et roolis telefoni näppimist vältida? Eriti huvitab mind töö tõttu roolis telefonikasutajate tagasiside, kuna mul endal selline kogemus puudub. Milliseid lahendusi ja abivahendeid kasutate? Kas tööandja pöörab sellisele teemale tähelepanu ja annab omapoolseid nõuandeid või töövahendeid, et roolis telefoniga tööülessannete täitmine ohutum oleks?

Tõmbame sellele teemale jätkuvalt tähelepanu ja jagame oma kogemusi ning nippe. Aitame seeläbi ka paljudel teistel endale häid harjumusi tekitada ning halbadest lahti saada – nii on meie kõigi elu turvalisem ja liiklemine palju ohtum!

Kuidas autos telefoni näppimisest lahti saada?2019-02-10T15:19:20+02:00
© Harjumused.ee Kõik õigused kaitstud
Go to Top