Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks

Käisin Jaak Roosare rahalise vabaduse teekonna koolitusel ja mul tekkis harjumustega seoses palju mõtteid. Koolitus oli algajatele ja ka seda juttu kirjutan pigem endataolisi algajaid investeerimishuvilisi silmas pidades. Sellistelt koolitustelt saab alati suure hulga motivatsiooni ja tekib tunne, et küll ma nüüd alles hakkan tegutsema. Enamasti kaob see motivatsioon sama kiiresti kui tekib ja mingeid suuri muutusi ei järgne. Ka Jaak mainis koolitusel, et umbes 90% osalejatest ei rakenda kõike õpitut. See on juba üldtuntud tõde ja ega osalejad eriti vastu ka vaielnud. Sama võin enda kogemusest kinnitada, nii koolitajana kui õppijana. Olen ka ise üsna sageli selle 90% hulka kuulunud.

Mida siis pärast motiveerivat koolitust tegema peaks, et õpitu raisku ei läheks?

Leia aeg, et järgneva nädala jooksul rahulikult maha istuda, koolituse materjalid ja märkmed üle vaadata ning edasised tegevused paika panna. Pane see aeg endale kindlasti kohe pärast koolitust või juba selle ajal kalendrisse kirja, sest vastasel juhul ei pruugi see sulle isegi meelde tulla. Eriti hea on, kui käisid koolitusel koos sõbraga – siis saate seda koos teha ja muljeid vahetada ning edaspidi üksteisele toeks olla. Jaak soovitas koolituse jooksul teha kaaslastega kokkuleppeid ja isegi raha vahele panna, et teil oleks suurem motivatsioon näiteks oma bilanss või eelarve ära teha. Kes seda tegid, neil saavad oma lubadused kindlasti täidetud. Kui mitte varem, siis viimasel hetkel enne lubatud tähtaega.

Lisaks soovitan võtta vähemalt ühe koolitusel õpitud kasuliku tegevuse ja see endale harjumuseks muuta. Nii saad kindel olla, et jäädki seda ka edaspidi tegema. Kui tegid endale pärast koolitust eelarve, aga edaspidi seda enam isegi ei vaata, siis pole sellest suurt kasu. Tekita harjumus oma eelarvega pidevalt tegeleda. Leia selleks sobiv aeg (kord nädalas või kuus) ja pane see kalendrisse kirja. Lisaks tekita endale meeldetuletusi ning tee see enda jaoks võimalikult lihtsaks. Hakka oma sissetulekuid ja väljaminekuid regulaarselt kirja panema.

Üks olulisemaid rahaharjumusi on harjumus maksta kõigepealt iseendale. Saad selle ka pangas automatiseerida, nii et ei pea seda isegi meeles pidama. Näiteks igal palgapäeval võiks kanda 10% (alustades kas või ühest protsendist, kui rohkem mitte kuidagi võimalik pole) eraldi kontole, millega pole seotud pangakaarti ja mida sa ära ei kuluta. Väga tõsiste investoriks saada soovijate eesmärgiks võiks olla isegi 50% klubisse jõudmine.

Samuti on mõistlik enne suureks investoriks hakkamist tekita harjumus koguda raha meelerahu kontole. Kogu sinna 3-6 kuu jagu äraelamiseks vajalikku raha, et õnnetuste või ootamatuste korral hakkama saada.

Algajal investeerimishuvilisel võiks kindlasti olla harjumus ennast sel teemal regulaarselt harida. Meil on tasuta saadaval tohutul hulgal informatsiooni investeerimisega alustamise kohta. Rahablogijaid tekib nagu seeni pärast vihma ja kõigil on võimalik leida endale meelepärane kirjutaja. Uuri, milliseid rahablogisid on olemas ja millised blogijad sulle meeldivad. Hakka neid jälgima ja loe ka nende vanemaid postitusi. Facebookis ja Instagramis end “eluga kursis hoidmise” asemel võiksid mõne kasuliku blogipostituse läbi lugeda. Kui sul tekib vaba hetk ja haarad telefoni, siis võiksid näiteks sulle ekraani peal vastu vaadata sinu lemmikblogide ikoonid. Salvesta need endale avaekraanile sotsiaalmeedia ikoonide asemele. Nii on need sul alati silma all ja tuletavad ennast meelde. Näiteks võiks üheks sinu uueks harjumuseks olla “pärast seda, kui haaran telefoni, et seal aega parajaks teha, võtan lahti mõne rahablogi”.

Samuti on eesti keeles olemas terve hulk investeerimisteemalisi raamatuid. Kõige kuulsamad neist on kindlasti Jaak Roosaare rikkaks saamise õpikud. Neid tasub endale soetada (kulude kokkuhoidmiseks näiteks sõpradega mitme peale) või raamatukogust laenutada. Tekita endale harjumus kasulikke raamatuid lugeda. Leia enda jaoks sobiv aeg, mil saad seda segamatult teha. Näiteks hommikul vara kohe pärast ärkamist või õhtul enne magama jäämist. Või ehk hoopis lõunapausi ajal. Kui sulle tundub, et sul ei ole aega raamatute lugemiseks, siis tegelikult pole see tõsi. Jah, sul ei pruugi olla aega, et nädalaga raamat läbi lugeda, aga see polegi kiirlugemise võistlus. Isegi kui sul on päevas lugemiseks vaid 10 minutit piisab sellest harjumuse loomiseks. Ära jäta lugemist selle pärast alustamata, et sul selleks päevakavas tundide kaupa aega pole. Näiteks võiks sinu uueks harjumuseks sobida “pärast õhtul voodisse minemist loen ühe peatüki investeerimisteemalisest raamatust” (ära unusta seda raamat endale hankida ja voodi kõrvale nähtavale panna!).

Koolitusel keskenduti palju säästmisele, et mõttetuid kulutusi vähendada ja leida vahendeid laenude tagasimaksmiseks ning meelerahufondi loomiseks. Esimene ülesanne olekski rahalise turvatunde saavutamine ja alles siis saab hakata tõsisema investeerimise peale mõtlema. Väga paljudel meist on mingeid mõttetuid kulutusi, mida me teeme endale märkamata. Üheks heaks harjumuseks võiks olla oma tulude ja kulude pidev jälgimine ja kirja panemine. Sel moel saame täpselt teada, kuhu meie raskelt teenitud raha kulub, ja võime enda jaoks nii mõndagi huvitavat avastada.

Kui palju kulub kuus hommikuti tanklast kohvi ja saiakese ostmisele? Kui palju kulub suitsetamisele ja alkoholile? Kui suur on elektriarve? Proovi näiteks nädal aega (veel parem terve kuu) kõik oma kulud ja tulud üles kirjutada. Vaata, kas on kulutusi, mida sul on võimalik vähendada. Mina vähendasin näiteks oma elektriarvet paari euro võrra kuus, kui vahetasin elamises veel mõned vanast ajast jäänud hõõgpirnid välja. Uute pirnide investeeringu teenisin mõne kuuga tagasi ja aastane kokkuhoid on paarkümmend eurot. Tundub küll väike summa, aga see on võimalik juba näiteks mõnes ühisrahastuse portaalis välja laenata ja tulu teenima panna.

Üheks suuremaks kulutuseks on kindlasti toit. Kui mõtled oma toidupoes käimise harjumustele, siis olen kindel, et see on koht, kust leiab säästuvõimalusi. Klassikaline nõuanne, mida kõik teavad: ära mine tühja kõhuga poodi. Sellele võiks veel lisada, et ära mine poodi koos terve perega. Lapsed leiavad kindlasti midagi, mida korvi poetada ja igasugu emotsioonioste koguneb nii palju rohkem. Mine poodi üksinda ja tee enne nimekiri kõigest sellest, mida täpselt tarvis on. Jälgi ka sooduskampaaniaid ja pika säilivusajaga kaupa osta ainult heade pakkumiste korral. Lihtsad nipid, mida niikuinii tead, aga kas need on sinu harjumused? Tekita endale harjumusi, mis aitavad sul säästa, ning kasuta kokku hoitud raha turvatunde saavutamiseks või investeerimisega alustamiseks.

Suur osa meie käitumisest ja harjumustest on mõjutatud keskkonnast – ka sellest, millised inimesed meid ümbritsevad. Kui sinu tutvusringkonnas ei ole mitte kedagi, kes investeerimisega tegeleks, siis oleks mõistlik endale mõned sellised tuttavad leida. Selleks tuleb koolitustel aktiivselt suhelda ning tutvusi luua. Sotsiaalmeedia vahendusel on võimalik kaasa lüüa, olles kas või passiivne liige erinevates investeerimisteemalistes Facebooki gruppides (Rahafoorum, Investeerimisklubi jne). Mida rohkem sa sellises keskkonnas viibid, seda rohkem hakkad leidma võimalusi säästmiseks ja investeerimiseks. Kui su fookus pole sellel teemal, siis sa ei märka ka võimalusi. Näiteks tekita endale harjumus igal koolitusel vähemalt ühe uue inimesega tuttavaks saada. Äkki leiad endale toreda kaaslase, kes on sinuga sarnasel teekonnal ja kellega aeg-ajalt infot vahetada.

Investeerimisega tulemusteni jõudmine on pikaajaline protsess, mis sõltub väga palju harjumustest. Kui jääd harjumuste loomisega hätta, siis loe teisi harjumuste blogi postitusi, kus olen jaganud kasulike harjumuste loomise nippe.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks2023-04-05T13:46:43+02:00

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?

Suurte muutuste tegemiseks on meil motivatsiooni ja tahtmist siis, kui oleme juba väga täbarasse olukorda sattunud. Kui meid on tabanud mingi tõsine haigus, õnnetus, töökaotus või midagi muud, mis meie elu oluliselt mõjutab. Need on hetked, kus hakkame mõtlema muutuste tegemisele või oleme lausa sunnitud seda tegema.

Kui aga meie elu on eestlaslikult normaalne, kõik on enam-vähem, mõni ütleks lausa, et pole paha, siis ei näe nagu muutuste tegemisel või uute harjumuste loomisel väga mõtetki. Milleks ikka pingutada, kui praegu saab ju ka hakkama…

Kuid just sellises olukorras on väga hea enda arendamisega tegeleda, et oma elu veelgi lihtsamaks ja mõnusamaks muuta. Jah, pole tarvis teha suuri elumuutvaid tegevusi, aga võime lisada oma ellu kasulikke pisikesi harjumusi. Nende abil on võimalik samm-sammult ja isegi märkamata oma elu aastatega järjest paremaks ja efektiivsemaks muuta kuni lõpuks võivad neist välja kasvada ka suuremad muutused.

Pisikeste harjumuste tekitamine on nagu ühe lible kaupa muru kasvatamine. Esialgu ei pruugi sa neid oma elus märgatagi, aga kui neid on juba piisav hulk kogunenud, on päris mõnus paljajalu pehme muru peal jalutada. Kui nende oma ellu toomine ei nõua erilist pingutust, siis miks mitte seda teha?

Teine võimalus on see, et üks pisike harjumus hakkab suuremaks kasvama. Muru asemel kasvatad hoopis seemnest puud. Lisad aeg-ajalt oma pisikesele tegevusele, mis on sinu jaoks juba automaatseks muutunud, veel järgmiseid tegevusi otsa. Minu enda kogemus on hommikul ühest sirutamisest regulaarselt jõusaalis käimiseni jõudmine. Jah, selleks läks aastaid, aga see juhtus kuidagi iseenesest ja lihtsalt. Olen ka varem võtnud eesmärgiks suveks rannavormi saavutamise ja kohe kõvasti trenni tegema hakanud, kuid motivatsioon pole kunagi piisavalt kaua kestnud, et tõesti tulemusi näha ja pigem olen veel kehvemasse olukorda tagasi langenud. Järjest uusi pisikesi liigutamise harjumusi lisades muutus aktiivne olemine üheks osaks minust ja tuleb loomulikult ning pingutamata.

Pisikesed harjumused võivad olla väga lihtsad ja märkamatud. Kas või see, kuhu sa oma autovõtmed paned. Kas neil on oma kindel koht või viskad need iga kord suvaliselt käest ning hommikul juba tööle hiljaks jäädes keerad kogu elamise pahupidi, et neid üles leida? Mina tean alati, et autovõtmed on kas jope paremas taskus või laua peal oma kindlas kohas. Tundub täiesti ebaoluline harjumus, aga kui see hoiab sul vahel aega ja närvirakke kokku, siis miks mitte selline tibatilluke tegevus enda jaoks automaatseks muuta. Sama kehtib ka igasugu teiste asjadega, mida päeva jooksul kasutad. Kas sa tead, kus need on või pead pidevalt otsima? Minul on näiteks alati müts jope paremas taskus, buff vasaksus taskus, parem kinnas paremas ja vasak kinnas vasakus taskus. Võtmed paremas taskus, telefon vasakus taskus (ilma teiste asjadeta, et ära ei kraabiks).

Selliseid pisikesi tegevusi on meie päevas tohutult palju. Näiteks vee joomine. Tundub mõttetu asi, aga kui sa pole ikka üldse harjunud päeva jooksul jooma, siis võib sul tihedamini peavalusid esineda, ainevahetus pole nii kiire kui võiks jne. Olen korduvalt rääkinud, et minu esimene pisike harjumus, mis ma endale tekitasin oli hommikul pärast hammaste pesemist klaasi vee joomine. Tekitasin selle endale, sest ma ei joonud päeva jooksul peaaegu mitte midagi. Kuna pidevalt soovitatakse hommikul juua ja üldse rohkem juua, siis otsustasin seda tegema hakata. Hommikusest klaasikesest olen aastatega jõudnud selleni, et mul on peaaegu alati spetsiaalne veepudel kaasas ja tarbin päeva jooksul piisavalt vett. Mul on harjumus pudelit täita, seda kaasas kanda ja teatud olukordades alati juua. Päev on täis pisikesi vee joomisega seotud harjumusi. Lisaks paremale enesetundele olen kindel, et see on ka mu kehakaalu mõjutanud.

Samuti saab pisikesi harjumusi edukalt kasutada näiteks enda väljapuhkamise ja lihtsa ärkamise jaoks. Pane õhtul telefon äratusega voodist kaugemale, hommikul voodit tehes pane raamat padjale, et õhtul enne magama jäämist lugeda jne. Kirjutasin nendest asjadest täpsemalt ühes eelmises postituses (Kuidas äratuse edasilükkamisest lahti saada?). Soovitan lugeda!

Pisikesi asju, mida oma ellu tekitada on tohutult. Nii tühisena tunduvad tillukesed tegevused nagu naeratamine, kallistamine, mõne hea sõna ütlemine võivad sinu enesetunde, sinu ja sinu lähedaste päeva muuta palju paremaks. Selliste asjade järjepidev juurde tekitamine mõjutab lõpuks sinu elu märkamatult veelgi paremaks. Miks mitte proovida?

Pisikeste harjumuste tekitamiseks on Stanfordi ülikooli professor Dr BJ Fogg oma mitmekümneaastase uurimistöö tulemusena välja töötanud spetsiaalse meetodi, mida järgides on nende tekitamine väga lihtne ja need tegevused muutuvad kiiresti automaatseks. Olen pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja ja kutsun sind osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus õpetan sind lühikese ajaga uusi harjumusi looma.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?2023-04-05T13:48:34+02:00

Aju kasutamise lühijuhend

Aju kasutamise lühijuhend

Selleks postituseks sain inspiratsiooni Jaan Aru raamatust “Ajust ja arust”. Soovitan seda meie kohaliku teadlase hästi arusaadavalt ja huvitavalt kirja pandud raamatut kõigil lugeda. Ühe osana sellest raamatust toob Jaan välja aju kasutamise lühijuhendi. Otsustasin seda 10-punktilist nimekirja autori loal omalt poolt täiendada ja lisada ideesid, kuidas seda juhendit harjumuste abil igapäevaelus kasutada (kaldkirjas tekst on raamatust).

Kasutage teadliku mõtlemise piiratud ressurssi nutikalt

Harjumused aitavad meil aju ressursi kokku hoida, tegutseda automaatselt ja sellele teadlikult mõtlemata. Tasub mõelda selle peale, kuidas veelgi meie teadliku mõtlemise vahenditega kokkuhoidlikumalt ümber käia. Jaan soovitab oma raamatus kasutada selleks meelespeasid: “Ülesannete üles märkimine aitab paremini keskenduda olulisele, sest üles kirjutades saate need ajust välja – muidu tiirutavad mõtted olulise ülesande tegemise ajal selle ümber, mida kõike olulist veel tegema peaks.”

Arvatavasti kõik meist kasutavad mingil määral ja mingil moel meelespeasid. Kas sa kasutad neid aga regulaarselt ja efektiivselt? Millegi lihtsalt üles kirjutamine ja tegevuste nimekirja tegemine üksi ei aita, kui sa iga tegevuse jaoks ka kindlat aega ei planeeri ega broneeri. Saad need küll oma ajust paberi peale, aga ikkagi võib jääda segama mõte, et mul on ju nii palju asju veel tarvis teha ja millal ma küll jõuan. Kui paned need tegevused ka ajaliselt kalendrisse kirja, siis on sul kontroll ja tead täpselt, millal mida teed ning ei pea selle peale enam mõtlema.

Ise kasutan hetkel näiteks sellist süsteemi, et panen kõik oma suuremad tegevused, mis järgnevate kuude jooksul on tarvis ära teha (koos tähtajaga) post-it paberitele ja need siis seinale. Nii on mul alati ülevaade, mida on tarvis teha ja ei ole hirmu, et miski meelest ära läheb. Igal pühapäeval vaatan oma järgmise nädala üle. Kasutan Google’i kalendrit, kus on juba ajaliselt paigas koosolekud, kohtumised, koolitused ja muu sarnane. Lisan veel jooksvaid asju, mida tean, et pean järgmise nädala jooksul ära tegema ning ülejäänud aega, mis on hetkel veel planeerimata, paigutan mõned kaugema tähtajaga suuremad tegevused. Enamasti on need tegevused nii suured, et pole võimalik neid täiesti ära teha, seega jagan need osadeks ja teen nii palju kui võimalik. On tohutult suur kergendus, kui tähtaja lähenedes on sul juba kas või natukene sellest suuremast tegevusest ära tehtud.

Kui sul veel pole enda jaoks järjepidevat ja efektiivset viisi, kuidas oma tegemist vajavad ülesanded ajust välja paberile või digitaalsel kujul kirja saada nii, et nende jaoks kohe ka aeg on broneeritud, siis kindlasti hakka endale sobivat süsteemi välja arendama. Muuda tegevuste üles märkimine ja nende jaoks aja broneerimine oma harjumuseks!

Tehke tähtsaimad asjad parimal tööajal

Jaan soovitab: “Otstarbekas on kasutada oma kõige tõhusamat tööaega kõige tähtsamate ja loovust vajavate ülesannete jaoks.” Millal on see aeg, kui su aju töötab kõige paremini ja töö edeneb ludinal? On see hommikul vara, kui kodus pole teised veel ärganud või töö juures kui kolleegid pole veel saabunud? Äkki just lõuna ajal või peale tööd, kui teised on koju läinud? Või hoopis õhtul hilja kui kõik juba magavad ja keegi ei sega? Kasuta seda aega ja ära lase seda raisku. Proovi vajadusel teha mingeid ümberkorraldusi, et saaksid siis segamatult oma kõige tähtsamatele tegemistele keskenduda. See on see aeg, kui peaksid absoluutselt kõik segajad eemaldama. Pane uks kinni, anna perele või kolleegidele teada, et järgmine tund aega on sinu aeg ja segada ei tohi. Jäta telefon teise ruumi, lülita arvutis kõik teavitused välja ja keskendu.

Minu produktiivseim aeg on hommikul vara, kui olen puhanud ja värske (usun, et enamusel on see nii). Ärkan varem, et oleks aega rahulikult hommikused rituaalid ära teha ja seejärel keskenduda tund või pool enda harimisele ja kirjutamisele. Loen igal hommikul ühe Päevakera blogi postituse, et saada eesti keele alal targemaks ning seejärel panen kirja blogiideesid, kirjutan mõned lõigud, panen kirja, mida on tarvis uurida. Selline eeltöö aitab mul nädalavahetuste hommikutel blogipostitused lihtsamalt valmis kirjutada.

Tekita endale harjumus kasutada oma parimat tööaega ja broneerida sinna tähtsate, sind abistavate ning arendavate tegevuste jaoks kindel aeg, millal saad segamatult keskenduda.

Seadke vahe-eesmärke

“Isegi kõige tähtsama ülesande parimale tööajale panek võib tõhusa töö asemel viia valusa viilimiseni, kui eesmärk on meelespeas ja teie ajus halvasti sõnastatud. Kipume keskenduma tulemusele (“kahe nädala pärast peab see 40-leheküljeline arengukava valmis olema”), kuid see tapab produktiivsust. Inimene on loomult laisk: kui hoida teadvuses eesmärki, mis jõuab kätte kahe nädala või kahe kuu pärast, kipub aju meid mõnusalt “küll ma homme teen!”-lõksu lükkama.”

Suured eesmärgid ja tegevused tasub alati tükeldada väiksemateks konkreetseteks tegevusteks. Mida umbmäärasemalt sa suure pikaajalise tegevuse endale kirja paned, seda lihtsam on sul hakata seda edasi lükkama. Tegevus hirmutab oma suurusega ja kuna tähtajani on veel palju aega, siis sisendad endale, et ei juhtu mitte midagi, kui sa “homme” alustad. Suure tegevuse tükeldamiseks on erinevaid viise. Võid hakata pihta kõige esimesest sammust ja nii järjest edasi liikuda. Mõne projekti puhul võid kasutada näiteks PERT meetodit ja kogu tegevus endale hoopis lõppeesmärgist sammhaaval tagasi tulles kirja panna. Mis on lõpptulemus? Mis tegevus sellele eelnes? Aga mis enne seda oli tarvis teha? Millal see osa valmis peab olema? Nii saad endale kohe väga konkreetse ja täpse tegevuskava paika ja saad seda rahulikult otsast tegema hakata ja iga tegevuse järel endaga rahul olla.

Tekita endale harjumus suuremaid tegevusi tükeldada ja kirja panna konkreetsed pisikesed tegevused, mida tehes lõpuks eesmärk täidetud saab.

Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele

“See tähendab, et kinni tuleb keerata kõik muu (veebilehitseja, Facebook, e-post, nutitelefon, tüütu kolleeg), võtta maha kõik teavitused ja teated. Tööta rahus, tööta ühe asja kallal.” Oi, kui raske seda teha on. Olenevalt sinu töökeskkonnast võib sul olla pidevalt igasugu segajaid, millest on keeruline lahti saada. Aga leia selleks võimalusi! Esiteks kaota igasugused ahvatlused ja kiusatused, mille üle sul endal kontroll olemas on. Lülita nutitelefon hääletuks ja pane üldse peitu, kas või teise tuppa. Tekita arvutis keskkond, kus ei ole segajaid. Võid teha arvutisse kas või eraldi kasutaja, mis ongi mõeldud ainult töö tegemiseks ja kus puuduvad igasugused segajad: sotsiaalmeedia, mängud, mittevajalikud programmid ja igasugu piiksuvad teavitused. Teiseks, anna oma kolleegidele teada, et palun järgneva poole tunni või tunni jooksul sind mitte segada.

Meil ei ole võimalik terve tööpäev ilma segajateta olla, aga meil on võimalik tekitada endale mingisugused ajavahemikud päevast, mil keskenduda ainult enda tähtsale tegevusele. Tekita endale harjumus leida päeva jooksul kas või üks lühike periood, et ilma segajateta oma tähtsale ülesandele keskenduda.

Tehke pause

“Niipea kui tunnete, et keskendumine kaob, tõuske laua tagant püsti. Ehkki võite ju arvata, et teete tööd, langeb tõhusus tegelikult järsult.” Ühele ülesandele keskenduda on tore, aga me vajame ka pause. Mõned suudavad korraga teha rohkem, teised vähem, oleneb inimsest ja ka ülesandest. Võib kasutada näiteks kuulsat pomodoro tehnikat, mille järgi võiks keskendunult tööd teha 25 minutit ning seejärel 5 minutit pausi teha ja siis korrata nii mitu korda kui vajalik ja võimalik. 25 minutit peaks olema mõistlik aeg, et ilma segajateta hakkama saada. Kui tunned, aga et suudaksid ja sooviksid keskenduda kauem, siis proovi tuntud enesearengukoolitaja Brendon Burchardi soovitatud 50/10 tehnikat. Ehk siis teed 50 minutit keskendunult tööd ja puhkad 10 minutit. Või kasuta misiganes ajavahemikke, mis sulle endale parasjagu sobivad.

Tekita endale harjumus regulaarselt pause teha ja pauside ajal ennast sirutada, püsti tõusta natuke liigutada. Joo palju vett, see aitab pause meeles pidada ja liigutada 😉

Otsige vaheldust ka tööülesannetes

“Kui saate ühe ülesande kallal tehtud paar 25-minutilist ühikut, võtke ette midagi hoopis teistsugust – erinevad ülesanded kasutavad erinevaid ajupiirkondi. Ühe ajupiirkonna pidev kasutamine väsitab selle ära.” Me vajame vaheldust. Pidevalt ühele ja samale asjale keskendumine väsitab ja me ei suuda enam efektiivsed olla. Võid vahelduseks tegeleda hoopis teiste lihtsamate ülesannetega ja eelmise tegevuse juurde hiljem tagasi pöörduda. Teiste asjadega tegeledes võid saada häid mõtteid, mis sind edasi aitavad.

Tukastage korraks

“Kui tunnete, et juhe on koos ja ülesande vahetamisest ei ole kasu, proovige 10-15 minutit tukastada. Just teadliku mõtlemisega seotud ajupiirkonnad väsivad kiiresti. Mõtlemine väsitab! Tukastamine aitab!” Sama soovituse andsin ka ühes oma eelmises blogipostituses (Kuidas äratuse edasilükkamiset lahti saada?). Soovitan seda kindlasti lugeda, kui sa veel pole jõudnud ja saad häid mõtteid, kuidas oma uneharjumusi korda saada.

Korraks silmade kinni panek ja väike tukastamine tõepoolest aitavad. Eriti abiks on see siis, kui öine uni lühikeseks jäi. Pisike 10-15-minutiline korralik puhkus annab palju juurde. Kui tunned väsimust, siis kohvi või energiajoogi järele haaramise asemel leia võimalus tukastamiseks. Sellest on palju rohkem kasu ja on ka tervisele kasulikum. Tekita endale võimalus ja harjumus päeval väike uinak teha.

Väikesed asjad tehke ära kohe

“Isegi parima keskendumise korral tuleb mõnikord vahele muid tegemisi (abikaasa saadab sõnumi,  pausi ajal näed tähtsat e-kirja) – kui need on võimalik viie minutiga ära teha, siis tehke kohe, vastasel juhul kirjutage ülesanne ja sellega seoses tekkinud mõtted üles.” Jaan soovitab kohe ära teha asjad, mis võtavad vähem kui viis minutit aega. Laialt levinud on ka kahe minuti reegel. Mõte jääb samaks. Tee pisikesed tegevused kohe ära. Nii väldid nende kuhjumist ja hoiad kokku aju ressursse, kes ei pea neid pidevalt meeles hoidma.

Näiteks kirju lugedes tekita endale harjumus kohe vastata, kui see võtab aega vähem kui viis minutit. Kui pead enne vastamist tegema uurimistööd või midagi koostama, siis pane kohe kirja, millal sa seda teed.

Ärge unustage liikumist ja liigutamist

“Tehke enne ja/või pärast tööd aeroobset trenni (jooks, rattasõit, sõudeergomeetril treenimine, suusatamine).” Tänapäevase kiire tempo juures võib olla raske päeva jooksul enda liigutamiseks aega leida, aga see on ülioluline ja lisaks füüsilise vormi parandamisele parandab ka vaimset vormi. Liigutamine on sama oluline kui söömine ja magamine. See tuleb oma päeva osaks planeerida. Kui sul pole hetkel üldse liigutamise harjumust, siis alusta pisikestest asjadest. Siruta ennast pauside ajal. Tõuse telefoniga rääkides püsti. Väldi lifte ja eskalaatoreid. Pargi uksest kaugemale. Tee hommikul kiire võimlemine. Käi lõunapausi ajal jalutamas. Pidage püsti seistes või jalutades koosolekuid. Sellised pisikesed liikumisharjumused teevad pikemate jalutuskäikude või trennideni jõudmise lihtsamaks. Alusta pisikestest harjumustest!

Toituge tervislikult ja mõistlikes kogustes

Tervislik toitumine on samuti meie aju jaoks väga oluline. Lisaks füüsilisele vormile kannatab ebatervisliku toitumise tõttu ka meie vaimne tegevus. Kui sa pole teadlikult oma toitumisele tähelepanu pööranud, siis on jällegi mõistlik alustada pisikeste harjumustega. Kas või päeva jooksul rohkem vett juua. Või näiteks toitumispäevikut pidada ja iga toidukord kirja panna. See aitab sul aru saada, kuidas sa hetkel toitud ja mida on võimalik parandada. Selleks on olemas lihtsad nutirakendused. Eemalda oma keskkonnast ebatervislikud toidud ja tekita sinna tervislikumaid. Ära käi poes tühja kõhuga ja kõik need teised klassikalised nõuanded, mida me kõik juba isegi teame.

Kui jääd ise hätta, siis küsi mõne sõbra käest nõu ja hakake koos oma toitumist tervislikumaks muutma. Liituge Erik Orgu või mõne muu programmiga. Lugege sellealast kirjandust. Soovitan Brian Wansiku raamatut “Mindless Eating”, mida vist küll kahjuks eesti keeles saadaval ei ole. Tervislik toitumine on omaette suur teema, millele õnneks pööratakse ka meil Eestis järjest rohkem tähelepanu. Loodetavasti muutuvad tervislikud toitumisharjumused peagi meie kõigi jaoks igapäevaelu lahutamatuks osaks.

“Ma ei arva, et need soovitused on ainuõiged ja lõplikud. Ajud on erinevad, inimesed on erinevad. Aga ma soovitan teil nende nippide üle mõelda ja mõnda ehk ka proovida”. Nõustun Jaaniga, et see siin ei ole lõplik valem, kuidas oma aju kasutada ja oma elu lihtsamaks muuta, aga kindlasti tasub siit enda jaoks välja valida mõningad uued nipid ja neid rakendada. Loodan, et sain seda nimekirja harjumuste ideedega täiendades anda sulle mõtteid, milliseid harjumusi võiksid endale tekitama hakata. Et harjumuste loomine oleks lihtsam, soovitan lugeda ka teisi harjumuste blogi postitusi, kus jagan nõuandeid, kuidas harjumuste tekitamine lihtsamaks muuta. Samuti soovitan teil lugeda Jaan Aru raamatut “Ajust ja arust”, mis inspireeris mind seda juttu kirjutama.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Aju kasutamise lühijuhend2023-04-05T13:50:48+02:00
Go to Top