About Martin Mark

This author has not yet filled in any details.
So far Martin Mark has created 17 blog entries.

Kuidas muutused lihtsamaks teha?

Lugemise aeg: 5 minutit

Hakkad endale uut harjumust tekitama, aga siis avastad, et unustad selle pidevalt ära, sellel ei ole sobivat kohta sinu päevas või sul pole selleks aegagi. Lisaks selgub, et sa isegi ei tea, kuidas seda täpselt teha ja see nõuab mõningaid lisakulutusi, millega sa polnud arvestanud ning tegelikult sa lihtsalt ei jõuagi sellega tegeleda. Kuigi mõte oli hea ja tegevus sinu jaoks kasulik, lööd sa lõpuks käega.

Muutuste tegemine jääb tihti soiku just sellepärast, et me pole seda korralikult läbi mõelnud ja vajalikku eeltööd teinud. Kui tõesti soovid endale uut harjumust, siis tee see nii lihtsaks kui võimalik ja kõrvalda igasugused takistused juba enne kui need tekivad. Kõige peale ei pruugi muidugi kohe alguses tullagi ja tõkked selguvad tegevuse käigus. Toon järgnevalt välja mõned teemad, mis enamasti takistuseks võivad saada, et oskaksid kohe nendega arvestada ja vajadusel lahendused enne harjumuse loomist välja mõelda.

Raha

Kas see tegevus nõuab mingisuguseid kulutusi? Kas pead selleks midagi ostma või regulaarselt millegi eest tasuma? Näiteks, kui oled otsustanud hakata trennis käima tuleb sul arvatavasti hakata kuutasu maksma, osta endale uusi riideid ja jalanõusid, äkki isegi jalgratas, suusad või golfivarustus. Sellised kulutused võivad üle jõu käia ja peavad sellisel juhul tulema mõne muu tegevuse arvelt. Muidugi võib esialgu rahulikult võtta ja lihtsalt jalutamas või sörkimas käia ning igasuguseid kulutusi vältida. Samamoodi nõuab kulutuste planeerimist näiteks teine populaarne harjumus, tervislik toitumine. Jällegi võimalik, et see nõuab suuremaid kulutusi kui esialgu arvestatud. Või kui otsustad rohkem raamatuid lugema hakata ja tahad neid kõiki endale osta. Ehk tasub neid hoopis raamatukogust laenutada ja ainult parimaid ja olulisemaid osta.

Kas sul on olemas rahalised vahendid, mida uus harjumus võib nõuda? Kuidas seda vajadusel soodsamaks ja kättesaadavamaks muuta? Mõtle need küsimused läbi ja tee vastavad ettevalmistused ja plaanid, et ei tekiks ootamatusi ning oleksid võimeline seda harjumust regulaarselt tegema.

Aeg

Kas sul üldse on aega, et selle uue tegevusega tegeleda? Kui otsustad trenni tegema hakata, siis millal sa seda teed? See aeg peab tulema mingisuguse praeguse tegevuse või tegevusetuse arvelt. Kas saad näiteks televiisori vaatamise aega vähendada ja selle asemel ennast liigutama hakata või pead seda tegema oma hobide või hoopis perega koos veedetud aja arvelt? Millal sul on aega, et raamatuid lugeda või oma eelarvet planeerida?

Kas seda uut tegevust on võimalik lihtsamaks teha, et see ei võtaks nii kaua aega? Või ühendada see mõne muu tegevusega? Või teha seda koos sõprade ja perega, et koos veedetud aeg ei kannataks? Kui arvad, et trenni tegemise plaan tuleb maha matta, sest see võtab liiga kaua aega, mida sul ei ole, siis äkki võiks kahe tunnise trenni asemel esialgu piirduda 15-minutilise trenniga. Nädalas ühe raamatu lugemise asemel võid ju hoopis kuus ühe raamatu lugeda. Ära jäta ajapuudusel asja katki vaid tee tegevus pisemaks.

Aeg on piiratud ressurss ja meie kõige kallim vara. Seda tuleb mõistlikult kasutada. Mõtle läbi, kuidas sa oma aega kasutad ja kuidas leida võimalus, et oma ellu uusi kasulikke harjumusi tekitada.

Teadmised

Kas sa üldse tead, kuidas seda uut tegevust täpselt teha? Kui satud näiteks esimest korda jõusaali, siis võivad need erinevad masinad seal päris palju segadust tekitada ja võid endale kohe liiga teha. Lase treeneril endale masinaid ja harjutusi tutvustada või isegi endale personaalne kava koostada. Või võta mõni kogenud sõber kaasa, kes näitab sulle, mida teha. Enne millegi uuega tegelema hakkamist vaata YouTube’st videosid, loe vastavat kirjandust, käi koolitustel või küsi sõpradelt nõu. Kui sa pole kindel, mida sa täpselt teed, siis see tegevus sinu harjumuseks ei muutu.

Ära karda abi küsida! Leia keegi, kes juba tegeleb sellega, mida sina soovid tegema hakata. Enamasti annavad inimesed hea meelega nõu ja on isegi meelitatud, kui sa nende käest abi palud. Õpi ja arenda ennast. Tee esialgu lihtsamat versiooni sellest tegevusest ning ajapikku muutud osavamaks.

Füüsiline valmisolek

Kas sa oled üldse füüsiliselt võimeline oma uut tegevust tegema? Enamus tegevusi küll ei nõua erilist füüsilist vormi, aga mõnel juhul võib see siiski oluline olla. Kuna oleme rääkinud siin palju trenni tegemisest, siis seal on see kindlasti oluline. Tuleb alustada endale võimetekohaste asjadega ning mitte kohe liiga raske ja keerulise tegevusega üle pingutada.

Kui su tegevus nõuab pingutamist, siis mõtle, kuidas saaksid selle lihtsamaks teha? Kas saad esialgu alustada lihtsamalt? Mina näiteks alustasin pärast väga pikka trennivaba perioodi lihtsalt ühe sirutusega hommikul. Kui tunned ennast seda tehes mugavalt ja see muutub sinu jaoks rutiiniks, siis lisa sinna järgmine tegevus juurde. Nüüdseks olen hommikuse võimlemise muutnud 5–10 minuti pikkuseks. Kuna see andis kindlustunde, et ma tõesti suudangi jälle aktiivne olla, siis lisasin ka päeva erinevaid füüsilisi tegevusi järjest juurde kuni jõudsin taas regulaarse trenni tegemiseni välja. Varem nullist kõvasti trenni tegema hakates olin mitmeid kordi ebaõnnestunud ja pooleli jätnud.

Igapäevarutiin

Kas see tegevus sobitub sinu päeva? Kas see on selle loomulik osa? Kas sa saad oma uue tegevuse mõne sinu jaoks juba harjumusliku tegevusega siduda? Kui proovid uut harjumust tehes seda paigutada mõnda ebaloomulikku aega, mis sinu jaoks ei sobi, siis jääb see ruttu katki. Ehk mõtled, et lõunapausi ajal võiks trenni teha, aga saad kiiresti aru, et see sinna siiski ei sobi. Või proovid trenni tegemise hommikusse mahutada. Äkki on kõige sobivam aeg kohe pärast tööd või hoopis õhtul hiljem?

Millal oleks hea aeg raamatu lugemiseks? Mis päeva sobituks iganädalane sõpradega matkamas käimine? Kas pärast hammaste pesemist päeva planeerimine on hea mõte? Milliste tegevuste vahele võiks sinu uus harjumus kõige paremini sobida? Leia oma uue harjumuse jaoks loomulik ja sobiv koht.

Abilised

Kas sinu lähedased toetavad sinu muutumise püüdlusi? Või loobivad nad sulle hoopis kaikaid kodaratesse ja teevad sinu üle nalja, kui sa proovid tervislikult toituma hakata? Ehk on sul võimalik oma sõbrad hoopis kaasata ja koos muutuseid tegema hakata? Või liituda mõne seltskonnaga, kes juba teeb selliseid asju nagu sina soovid tegema hakata? Äkki leiad mõnelt koolituselt uue toetava sõbra?

Ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ja aitavad. Leia endale juhendaja, mentor või lihtsalt keegi, kellele oma edusammudest aegajalt teada anda. On sul keegi, kes sind vajadusel ära kuulab ja raskel hetkel mõne toetava sõna ütleb?

Enne uue tegevuse harjumuseks muutma hakkamist mõtle need teemad läbi ja tee vajadusel ettevalmistusi ning plaane, kuidas seda lihtsam teha oleks ning kes sind sellega aidata saaks. Tee pisikesi samme ja ära pinguta kohe alguses üle. Tee tegevus nii lihtsaks kui võimalik.

Kui soovid harjumuste tekitamisega pihta hakata, aga ei tea, kuidas, siis tule osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus aitan sul tegevused võimalikult lihtsaks muuta ja alustada nii, et sul poleks tarvis suurt motivatsiooni ega tahtejõudu.

Kuidas muutused lihtsamaks teha?2019-05-14T12:52:11+02:00

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks

Lugemise aeg: 5 minutit

Käisin Jaak Roosare rahalise vabaduse teekonna koolitusel ja mul tekkis harjumustega seoses palju mõtteid. Koolitus oli algajatele ja ka seda juttu kirjutan pigem endataolisi algajaid investeerimishuvilisi silmas pidades. Sellistelt koolitustelt saab alati suure hulga motivatsiooni ja tekib tunne, et küll ma nüüd alles hakkan tegutsema. Enamasti kaob see motivatsioon sama kiiresti kui tekib ja mingeid suuri muutusi ei järgne. Ka Jaak mainis koolitusel, et umbes 90% osalejatest ei rakenda kõike õpitut. See on juba üldtuntud tõde ja ega osalejad eriti vastu ka vaielnud. Sama võin enda kogemusest kinnitada, nii koolitajana kui õppijana. Olen ka ise üsna sageli selle 90% hulka kuulunud.

Mida siis pärast motiveerivat koolitust tegema peaks, et õpitu raisku ei läheks?

Leia aeg, et järgneva nädala jooksul rahulikult maha istuda, koolituse materjalid ja märkmed üle vaadata ning edasised tegevused paika panna. Pane see aeg endale kindlasti kohe pärast koolitust või juba selle ajal kalendrisse kirja, sest vastasel juhul ei pruugi see sulle isegi meelde tulla. Eriti hea on, kui käisid koolitusel koos sõbraga – siis saate seda koos teha ja muljeid vahetada ning edaspidi üksteisele toeks olla. Jaak soovitas koolituse jooksul teha kaaslastega kokkuleppeid ja isegi raha vahele panna, et teil oleks suurem motivatsioon näiteks oma bilanss või eelarve ära teha. Kes seda tegid, neil saavad oma lubadused kindlasti täidetud. Kui mitte varem, siis viimasel hetkel enne lubatud tähtaega.

Lisaks soovitan võtta vähemalt ühe koolitusel õpitud kasuliku tegevuse ja see endale harjumuseks muuta. Nii saad kindel olla, et jäädki seda ka edaspidi tegema. Kui tegid endale pärast koolitust eelarve, aga edaspidi seda enam isegi ei vaata, siis pole sellest suurt kasu. Tekita harjumus oma eelarvega pidevalt tegeleda. Leia selleks sobiv aeg (kord nädalas või kuus) ja pane see kalendrisse kirja. Lisaks tekita endale meeldetuletusi ning tee see enda jaoks võimalikult lihtsaks. Hakka oma sissetulekuid ja väljaminekuid regulaarselt kirja panema.

Üks olulisemaid rahaharjumusi on harjumus maksta kõigepealt iseendale. Saad selle ka pangas automatiseerida, nii et ei pea seda isegi meeles pidama. Näiteks igal palgapäeval võiks kanda 10% (alustades kas või ühest protsendist, kui rohkem mitte kuidagi võimalik pole) eraldi kontole, millega pole seotud pangakaarti ja mida sa ära ei kuluta. Väga tõsiste investoriks saada soovijate eesmärgiks võiks olla isegi 50% klubisse jõudmine.

Samuti on mõistlik enne suureks investoriks hakkamist tekita harjumus koguda raha meelerahu kontole. Kogu sinna 3-6 kuu jagu äraelamiseks vajalikku raha, et õnnetuste või ootamatuste korral hakkama saada.

Algajal investeerimishuvilisel võiks kindlasti olla harjumus ennast sel teemal regulaarselt harida. Meil on tasuta saadaval tohutul hulgal informatsiooni investeerimisega alustamise kohta. Rahablogijaid tekib nagu seeni pärast vihma ja kõigil on võimalik leida endale meelepärane kirjutaja. Uuri, milliseid rahablogisid on olemas ja millised blogijad sulle meeldivad. Hakka neid jälgima ja loe ka nende vanemaid postitusi. Facebookis ja Instagramis end “eluga kursis hoidmise” asemel võiksid mõne kasuliku blogipostituse läbi lugeda. Kui sul tekib vaba hetk ja haarad telefoni, siis võiksid näiteks sulle ekraani peal vastu vaadata sinu lemmikblogide ikoonid. Salvesta need endale avaekraanile sotsiaalmeedia ikoonide asemele. Nii on need sul alati silma all ja tuletavad ennast meelde. Näiteks võiks üheks sinu uueks harjumuseks olla “pärast seda, kui haaran telefoni, et seal aega parajaks teha, võtan lahti mõne rahablogi”.

Samuti on eesti keeles olemas terve hulk investeerimisteemalisi raamatuid. Kõige kuulsamad neist on kindlasti Jaak Roosaare rikkaks saamise õpikud. Neid tasub endale soetada (kulude kokkuhoidmiseks näiteks sõpradega mitme peale) või raamatukogust laenutada. Tekita endale harjumus kasulikke raamatuid lugeda. Leia enda jaoks sobiv aeg, mil saad seda segamatult teha. Näiteks hommikul vara kohe pärast ärkamist või õhtul enne magama jäämist. Või ehk hoopis lõunapausi ajal. Kui sulle tundub, et sul ei ole aega raamatute lugemiseks, siis tegelikult pole see tõsi. Jah, sul ei pruugi olla aega, et nädalaga raamat läbi lugeda, aga see polegi kiirlugemise võistlus. Isegi kui sul on päevas lugemiseks vaid 10 minutit piisab sellest harjumuse loomiseks. Ära jäta lugemist selle pärast alustamata, et sul selleks päevakavas tundide kaupa aega pole. Näiteks võiks sinu uueks harjumuseks sobida “pärast õhtul voodisse minemist loen ühe peatüki investeerimisteemalisest raamatust” (ära unusta seda raamat endale hankida ja voodi kõrvale nähtavale panna!).

Koolitusel keskenduti palju säästmisele, et mõttetuid kulutusi vähendada ja leida vahendeid laenude tagasimaksmiseks ning meelerahufondi loomiseks. Esimene ülesanne olekski rahalise turvatunde saavutamine ja alles siis saab hakata tõsisema investeerimise peale mõtlema. Väga paljudel meist on mingeid mõttetuid kulutusi, mida me teeme endale märkamata. Üheks heaks harjumuseks võiks olla oma tulude ja kulude pidev jälgimine ja kirja panemine. Sel moel saame täpselt teada, kuhu meie raskelt teenitud raha kulub, ja võime enda jaoks nii mõndagi huvitavat avastada.

Kui palju kulub kuus hommikuti tanklast kohvi ja saiakese ostmisele? Kui palju kulub suitsetamisele ja alkoholile? Kui suur on elektriarve? Proovi näiteks nädal aega (veel parem terve kuu) kõik oma kulud ja tulud üles kirjutada. Vaata, kas on kulutusi, mida sul on võimalik vähendada. Mina vähendasin näiteks oma elektriarvet paari euro võrra kuus, kui vahetasin elamises veel mõned vanast ajast jäänud hõõgpirnid välja. Uute pirnide investeeringu teenisin mõne kuuga tagasi ja aastane kokkuhoid on paarkümmend eurot. Tundub küll väike summa, aga see on võimalik juba näiteks mõnes ühisrahastuse portaalis välja laenata ja tulu teenima panna.

Üheks suuremaks kulutuseks on kindlasti toit. Kui mõtled oma toidupoes käimise harjumustele, siis olen kindel, et see on koht, kust leiab säästuvõimalusi. Klassikaline nõuanne, mida kõik teavad: ära mine tühja kõhuga poodi. Sellele võiks veel lisada, et ära mine poodi koos terve perega. Lapsed leiavad kindlasti midagi, mida korvi poetada ja igasugu emotsioonioste koguneb nii palju rohkem. Mine poodi üksinda ja tee enne nimekiri kõigest sellest, mida täpselt tarvis on. Jälgi ka sooduskampaaniaid ja pika säilivusajaga kaupa osta ainult heade pakkumiste korral. Lihtsad nipid, mida niikuinii tead, aga kas need on sinu harjumused? Tekita endale harjumusi, mis aitavad sul säästa, ning kasuta kokku hoitud raha turvatunde saavutamiseks või investeerimisega alustamiseks.

Suur osa meie käitumisest ja harjumustest on mõjutatud keskkonnast – ka sellest, millised inimesed meid ümbritsevad. Kui sinu tutvusringkonnas ei ole mitte kedagi, kes investeerimisega tegeleks, siis oleks mõistlik endale mõned sellised tuttavad leida. Selleks tuleb koolitustel aktiivselt suhelda ning tutvusi luua. Sotsiaalmeedia vahendusel on võimalik kaasa lüüa, olles kas või passiivne liige erinevates investeerimisteemalistes Facebooki gruppides (Rahafoorum, Investeerimisklubi jne). Mida rohkem sa sellises keskkonnas viibid, seda rohkem hakkad leidma võimalusi säästmiseks ja investeerimiseks. Kui su fookus pole sellel teemal, siis sa ei märka ka võimalusi. Näiteks tekita endale harjumus igal koolitusel vähemalt ühe uue inimesega tuttavaks saada. Äkki leiad endale toreda kaaslase, kes on sinuga sarnasel teekonnal ja kellega aeg-ajalt infot vahetada.

Investeerimisega tulemusteni jõudmine on pikaajaline protsess, mis sõltub väga palju harjumustest. Kui jääd harjumuste loomisega hätta, siis loe teisi harjumuste blogi postitusi, kus olen jaganud kasulike harjumuste loomise nippe.

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks2019-03-30T11:41:16+02:00

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?

Lugemise aeg: 3 minutit

Suurte muutuste tegemiseks on meil motivatsiooni ja tahtmist siis, kui oleme juba väga täbarasse olukorda sattunud. Kui meid on tabanud mingi tõsine haigus, õnnetus, töökaotus või midagi muud, mis meie elu oluliselt mõjutab. Need on hetked, kus hakkame mõtlema muutuste tegemisele või oleme lausa sunnitud seda tegema.

Kui aga meie elu on eestlaslikult normaalne, kõik on enam-vähem, mõni ütleks lausa, et pole paha, siis ei näe nagu muutuste tegemisel või uute harjumuste loomisel väga mõtetki. Milleks ikka pingutada, kui praegu saab ju ka hakkama…

Kuid just sellises olukorras on väga hea enda arendamisega tegeleda, et oma elu veelgi lihtsamaks ja mõnusamaks muuta. Jah, pole tarvis teha suuri elumuutvaid tegevusi, aga võime lisada oma ellu kasulikke pisikesi harjumusi. Nende abil on võimalik samm-sammult ja isegi märkamata oma elu aastatega järjest paremaks ja efektiivsemaks muuta kuni lõpuks võivad neist välja kasvada ka suuremad muutused.

Pisikeste harjumuste tekitamine on nagu ühe lible kaupa muru kasvatamine. Esialgu ei pruugi sa neid oma elus märgatagi, aga kui neid on juba piisav hulk kogunenud, on päris mõnus paljajalu pehme muru peal jalutada. Kui nende oma ellu toomine ei nõua erilist pingutust, siis miks mitte seda teha?

Teine võimalus on see, et üks pisike harjumus hakkab suuremaks kasvama. Muru asemel kasvatad hoopis seemnest puud. Lisad aeg-ajalt oma pisikesele tegevusele, mis on sinu jaoks juba automaatseks muutunud, veel järgmiseid tegevusi otsa. Minu enda kogemus on hommikul ühest sirutamisest regulaarselt jõusaalis käimiseni jõudmine. Jah, selleks läks aastaid, aga see juhtus kuidagi iseenesest ja lihtsalt. Olen ka varem võtnud eesmärgiks suveks rannavormi saavutamise ja kohe kõvasti trenni tegema hakanud, kuid motivatsioon pole kunagi piisavalt kaua kestnud, et tõesti tulemusi näha ja pigem olen veel kehvemasse olukorda tagasi langenud. Järjest uusi pisikesi liigutamise harjumusi lisades muutus aktiivne olemine üheks osaks minust ja tuleb loomulikult ning pingutamata.

Pisikesed harjumused võivad olla väga lihtsad ja märkamatud. Kas või see, kuhu sa oma autovõtmed paned. Kas neil on oma kindel koht või viskad need iga kord suvaliselt käest ning hommikul juba tööle hiljaks jäädes keerad kogu elamise pahupidi, et neid üles leida? Mina tean alati, et autovõtmed on kas jope paremas taskus või laua peal oma kindlas kohas. Tundub täiesti ebaoluline harjumus, aga kui see hoiab sul vahel aega ja närvirakke kokku, siis miks mitte selline tibatilluke tegevus enda jaoks automaatseks muuta. Sama kehtib ka igasugu teiste asjadega, mida päeva jooksul kasutad. Kas sa tead, kus need on või pead pidevalt otsima? Minul on näiteks alati müts jope paremas taskus, buff vasaksus taskus, parem kinnas paremas ja vasak kinnas vasakus taskus. Võtmed paremas taskus, telefon vasakus taskus (ilma teiste asjadeta, et ära ei kraabiks).

Selliseid pisikesi tegevusi on meie päevas tohutult palju. Näiteks vee joomine. Tundub mõttetu asi, aga kui sa pole ikka üldse harjunud päeva jooksul jooma, siis võib sul tihedamini peavalusid esineda, ainevahetus pole nii kiire kui võiks jne. Olen korduvalt rääkinud, et minu esimene pisike harjumus, mis ma endale tekitasin oli hommikul pärast hammaste pesemist klaasi vee joomine. Tekitasin selle endale, sest ma ei joonud päeva jooksul peaaegu mitte midagi. Kuna pidevalt soovitatakse hommikul juua ja üldse rohkem juua, siis otsustasin seda tegema hakata. Hommikusest klaasikesest olen aastatega jõudnud selleni, et mul on peaaegu alati spetsiaalne veepudel kaasas ja tarbin päeva jooksul piisavalt vett. Mul on harjumus pudelit täita, seda kaasas kanda ja teatud olukordades alati juua. Päev on täis pisikesi vee joomisega seotud harjumusi. Lisaks paremale enesetundele olen kindel, et see on ka mu kehakaalu mõjutanud.

Samuti saab pisikesi harjumusi edukalt kasutada näiteks enda väljapuhkamise ja lihtsa ärkamise jaoks. Pane õhtul telefon äratusega voodist kaugemale, hommikul voodit tehes pane raamat padjale, et õhtul enne magama jäämist lugeda jne. Kirjutasin nendest asjadest täpsemalt ühes eelmises postituses (Kuidas äratuse edasilükkamisest lahti saada?). Soovitan lugeda!

Pisikesi asju, mida oma ellu tekitada on tohutult. Nii tühisena tunduvad tillukesed tegevused nagu naeratamine, kallistamine, mõne hea sõna ütlemine võivad sinu enesetunde, sinu ja sinu lähedaste päeva muuta palju paremaks. Selliste asjade järjepidev juurde tekitamine mõjutab lõpuks sinu elu märkamatult veelgi paremaks. Miks mitte proovida?

Pisikeste harjumuste tekitamiseks on Stanfordi ülikooli professor Dr BJ Fogg oma mitmekümneaastase uurimistöö tulemusena välja töötanud spetsiaalse meetodi, mida järgides on nende tekitamine väga lihtne ja need tegevused muutuvad kiiresti automaatseks. Olen pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja ja kutsun sind osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus õpetan sind lühikese ajaga uusi harjumusi looma.

Liitu pisikeste harjumuste kursusega!

Kuidas pisikesed harjumused su elu märkamatult muudavad?2019-02-24T15:02:32+02:00