10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

Lugemise aeg: ~8 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Kas sa tead, miks SINA asju edasi lükkad? Millised on need tegurid ja põhjused, miks just SINA oluliste ülesannetega venitad? Meil kõigil on omad põhjused, mis sõltuvad meie olukorrast, kogemustest ja keskkonnast.

Vaadates edasilükkamise valemit näeme, et demotiveerivad ja takistavad tegureid panevad meid prokrastineerima, kui nad meie enesekontrolli ja motivatsiooni üle kaaluvad.

Loetlen siin kümme erinevat tegurit, mis on üsna levinud venitamise põhjused. Kõik need ei pruugi sinu jaoks asjakohased olla ja saad need lihtsalt läbi sirvida. Loodetavasti leiad inspiratsiooni oma takistuste väljaselgitamiseks ja julgustust, et luua paar head harjumust, mis sind aitavad.

* Lisasin iga strateegia juurde mõned ideed harjumuste kohta. Kasuta neid inspiratsiooni saamiseks ja muuda vastavalt oma olukorrale ja vajadustele. Kuid pea meeles, et need harjumused oleksid võimalikult lihtsad ja pisikesed! Seda suurem on tõenäosus, et need sulle külge jäävad.

Segajad

Kas su fookus hüpleb pidevalt erinevate ülesannete vahel? Kas kuuled häirivaid helisid? Kas näed midagi, mis paneb sind tegevust katkestama? Kas sa tunned midagi, mis viib mõtted eemale? Kas on teisi inimesi, kes tulevad sind segama?

Tähelepanu kõrvalejuhtimisel on suur mõju. Sa kaotad fookuse ja võid leida end tegemas midagi täiesti erinevat kui see oluline ülesanne, mille kallal peaksid töötama.

Jälgi ennast ja tee kindlaks oma tavapärased segajad. Vaata, kas saad need eemaldada või vähemalt muuta nende esinemine harvemaks. Loo harjumusi, mis aitavad neid segajaid vähendada või hoopis kaotada. Otsusta eelnevalt, kuidas käitud, kui segaja välja ilmub.

Harjumuste ideed:

  • Pärast hommikul sülearvuti avamist vaigistan oma telefoni ja panen selle sahtlisse.
  • Pärast aruande kirjutamise alustamist ütlen oma töökaaslasele, et ta mind järgmise tunni jooksul ei segaks.
  • Kui keegi minu keskendumisajal abi palub, ütlen neile, et nad hiljem tagasi tuleksid.

Abstraktsed eesmärgid

Kas sa tead, mida täpselt tegema pead? Kas ülesanne on sinu jaoks selge? Kas tead, kuidas lõpptulemuseni jõuda?

Kui käsil olev ülesanne on liiga laialivalguv või sa ei tea täpselt, kuidas alustada, kipud üsna sageli viivitama. Suur projekt võib olla hirmutav ja segadust tekitav.

Veendu, et sinu eesmärgid ja ülesanded oleksid võimalikult konkreetsed ja selged. Mida konkreetsem on ülesanne, seda lihtsam on alustada. Jaga suuremad projektid alamülesanneteks ja planeeri aeg, millal neid teed.

Selle asemel, et kirjutada kalendrisse “lõpeta aruanne”, märgi üles “Esmaspäeval üheksast kümneni töötan aruande x peatüki kallal”

Harjumuste ideed:

  • Kui olen ülesande kalendrisse kirjutanud, küsin endalt: “Kas ma tean, kuidas alustada?”
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle alamülesanneteks.
  • Pärast keerulise ülesande saamist lepin ülemusega aja kokku, et koos mõelda, kuidas seda teha.

Ebameeldivad ülesanded

Kas käesolev ülesanne on midagi, mida sulle tegelikult teha ei meeldi? Midagi, mis on sinu jaoks ebamugav või lausa paneb sind end halvasti tundma? Mõnikord võib nii juhtuda, aga sa pead selle ikkagi ära tegema.

Proovi ülesannet meeldivamaks muuta ja leida selles aspekte, mis on sulle olulised ja huvitavad. Muuda oma vaatenurka ja loo selle ülesande ära tegemiseks oma põhjused.

Võib-olla on see sulle hea kogemus edaspidiseks, võib-olla õpid midagi uut, võib-olla saad ülesannet kellegagi jagada, võib-olla leiad selle tegemiseks uue ja lõbusa viisi. Ole loominguline.

Võimalusel ühenda see mõne muu ülesandega, mida sulle meeldib teha. Näiteks tee trenni oma lemmik sarja vaadates. Mine hubasesse kohvikusse, joo oma lemmikjooki ja kirjuta igav aruanne hoopis seal. Tee oma töökaaslasega võistlus – kes suudab ühe päevaga rohkem igavamaid ülesandeid teha.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui kirjutan to-do nimekirja ebameeldiva ülesande, mõtlen, miks see on oluline.
  • Pärast raske ülesande saamist mõtlen, kuidas seda lihtsamaks ja lõbusamaks muuta.
  • Pärast seda, kui tunnen ülesandest tüdimust, ütlen endale: “Mida kiiremini ma selle ära teen, seda parem”.

Perfektsionism

Kas oled aeg-ajalt mõelnud, et äkki sinu tulemus ei ole nii hea, kui sooviksid? Mis siis, kui su kolleeg või konkurent teeb seda paremini? Mis siis, kui tulemus ei olegi maailma parim?

Mõnikord tahame asju lihtsalt suurepäraselt teha ja kuna teame, et see pole võimalik, siis jätame parem üldse alustamata. Kuni sa pole selle ülesandega veel alustanud, on sellel endiselt vähemalt potentsiaal olla täiuslik (kui sa sellega millalgi tulevikus tegelema hakkad).

Võid proovida vältida perfektsionistlikku mõtteviisi, mõistes, et me ei saa kõike alati täiuslikult teha. See on täiesti normaalne. Kõik teevad vigu ja sa ei saa olla kõiges maailma parim. Alati leidub keegi, kes saab paremini hakkama. Vahet pole, ära võrdle ennast teistega. Anna endast parim ja sellest piisab!

Harjumuste ideed:

  • Kui märkan, et olen ebakindel, ütlen endale: “Ma olen piisavalt hea!”.
  • Pärast komplimendi saamist ütlen: “Aitäh!” ja naudin seda hetke.
  • Pärast seda, kui teen mingi vea, ütlen “Ikka juhtub, aga mida ma saan sellest õppida?”.

Hirm ebaõnnestumise ees

Oled sa vahel kahelnud, kas saad ülesandega hakkama? Mis siis, kui ebaõnnestud ja kõik kolleegid naeravad sinu üle, ülemus on vihane ja võid isegi töö kaotada? Mis siis, kui otsustad minna jõusaali, kuid ei suuda tõsta nii palju raskuseid kui teised?

Ebaõnnestumise hirm võib olla seotud perfektsionismiga, kuid siin kardad, et sa ei oska seda üldse teha. Kui sul puudub enesekindlus või sul on madal enesehinnang, siis on tõenäoline, et lükkad asju edasi.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida ja õpi oma vigadest. Sageli on asjad, mille pärast muretseme, meie kontrolli alt väljas ja me ei saa neid niikuinii muuta. Mõtle, kas su hirm on üldse ratsionaalne.

Tekita harjumus õppida enda ja teiste inimeste vigadest. Kui midagi läheb valesti, võta selle üle järelemõtlemiseks aega ja tee plaan järgmiseks korraks, kui selline olukord peaks uuesti juhtuma. Mida teed siis teisiti? Kui sul on plaan valmis, oled enesekindlam.

Harjumuste ideed:

  • Kui olen midagi sassi ajanud, küsin endalt: “Mida ma saan sellest olukorrast õppida?”.
  • Pärast hirmutava ülesande saamist mõtlen võimalike tagajärgede üle.
  • Pärast seda, kui hakkan täitma sarnast ülesannet, mida olen varem teinud, tuletan endale meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Energiapuudus

Kas tunned füüsilist väsimust? Kas sul on unepuudus või pole sa ammu trenni teinud? Kas sul on ebatervislikud toitumisharjumused?

Kui sa ei ole füüsiliselt ja vaimselt vormis, on ülesandeid väga lihtne edasi lükata. Nii et võib-olla on üks viis, kuidas alustada võitlust edasilükkamisega, läbi oma toitumis- ja magamisharjumuste?

Mida saaksid teha, et olla igas mõttes vormis? Kas juua rohkem vett? Teha rohkem pause ja ennast sirutada, venitada, silmi puhata? Kas sööd tervislikku hommikusööki? Millise pisikese tegevuse saaksid oma päeva lisada, et vormi parandada?

Harjumuste ideed:

  • Pärast laua tagant püsti tõusmist sirutan ennast.
  • Pärast sülearvuti avamist täidan klaasi veega.
  • Pärast õhtuste uudiste vaatamist panen end magamaminekuks valmis.

Lühiajaline mõtlemine

Kas eelistad teha asju, mille tulemuseks on kohene rahulolu? Ja edasi lükata tegevused, mis tekitavad kohest ebamugavust? Kuigi sa tead, et pärast selle keerulise asja ära tegemist tunned sa hiljem palju suuremat rahulolu.

See on meie kõigi jaoks väga loomulik. Meie aju töötab nii. Ta otsib naudingut ja väldib valu. See tähendab, et kipume raskeid ülesandeid edasi lükkama ja otsustame selle asemel teha midagi lihtsat ja lõbusat.

Püüa teadvustada neid tagajärgi, mis tekivad, kui sa nüüd seda tähtsat, kuid rasket ülesannet ei tee. Mõtle oma “tuleviku mina” peale. Mõtle, kui hästi tunned end, kui see ülesanne on õigel ajal tehtud, ja kui halvasti tunned end, kui pead selle kallal terve öö enne tähtaega töötama. Tulevikus oled endale oma heade otsuste eest väga tänulik.

Harjumuste ideed:

  • Pärast ülesande edasilükkamist mõtlen, kuidas mu “tuleviku mina“ sellesse suhtub.
  • Pärast suure, raske ja tähtsa ülesande saamist kujutan ette, kui mõistlik on selle õigel ajal ära tegemine ja kui hea tunne on, kui see tehtud saab.
  • Pärast tähtsa ülesande täitmist ütlen: “Võta heaks, “tuleviku mina”!”

Ülekoormus

Kas sulle tundub, et nii palju on teha, et sa ei saa hakkama? Kas sind ootab ees tõesti suur ja raske ülesanne ja sa ei tea, kuidas sellega toime tulla? Kas tunned end kõigest toimuvast ülekoormatuna?

Põhjused, miks sellesse olukorda sattusid, võivad olla erinevad. Võib-olla sa ei tea, kuidas öelda “ei!”? Võib-olla pole sa harjunud abi küsima? Võib-olla pead midagi juurde õppima?

Igal juhul proovi jääda rahulikuks ja seda olukorda üks sõlm korraga lahti harutada. Alusta väikseimast ja lihtsaimast sõlmest. Midagi, mida saad kohe praegu teha, mis ei nõua palju pingutust.

Võib-olla saad koostada nimekirja kõigest, mida pead tegema, ja teha selgeks, millised sammud pead astuma. Äkki on keegi kellelt abi küsida. Võib-olla pead lihtsalt lõõgastuma ja veidi aega maha võtma. Ehk aitab isegi väike uinak.

Harjumused:

  • Kui märkan, et olen ülekoormatud, hingan kolm korda sügavalt sisse-välja.
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle väiksemateks sammudeks.
  • Kui tunnen end ummikus, küsin abi.

Motivatsiooni puudumine

Kas sul puudub huvi oma kohustuste vastu? Kas sa ei taha neid teha? Kas tunned motivatsiooni puudust?

Nagu sa edasilükkamise võrrandist mäletad, peab meil olema piisavalt motivatsiooni, et kaaluda üles takistavad ja demotiveerivad tegurid.

Motivatsioon on ka Foggi käitumismudeli üks peamisi komponente, mis ütleb – kui sul puudub üldse motivatsioon või motivatsioon ei ole piisavas korrelatsioonis sinu võimega ülesannet täita – sa ei tee seda.

Seega on sul kaks võimalust – sa pead oma motivatsiooni tõstma või pead tegema ülesande nii lihtsaks, et sinu praegusest motivatsioonist piisab selle tegemiseks.

Alusta ülesande lihtsustamisest ja seejärel leia viise enda motiveerimiseks. Saad kasutada alamülesandeid, delegeerida osa ülesandest, muuta see konkreetsemaks ja selgemaks, teha mõnda eeltööd või õppida midagi uut, mis aitab seda teha. Kui sellest ei piisa, mõtle välja, mis sind seda tegema motiveeriks.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui tunnen end ülesande suhtes demotiveerituna, mõtlen välja esimese väikese sammu, mida saaksin teha.
  • Kui olen ülesande pärast ärritunud, küsin nõu sõbralt või kolleegilt.
  • Pärast töölaua taha istumist vaatan oma elukaaslase/laste/pere/armsama fotot ja tuletan endale meelde, et teen seda nende heaks.

Enesekontrolli puudumine

Kas avastad end sageli sotsiaalmeediat kerimas, töölauda puhastamas, uudiseid lugemas, veebipoode sirvimas või mõne muu lihtsa asendustegevusega tegelemas selle asemel, et oma tähtsa ülesande kallal töötada?

Enesekontroll peegeldab inimese võimet oma käitumist ise reguleerida, et sundida oma kavatsusi ellu viima ja tegutsema tema huvides, eriti pikas perspektiivis.

Enesekontrolli puudumine viib sageli edasilükkamiseni. Hakkad tegema asju, mida tegema ei pea, öeldes endale, et hakkan tööle vaid paari minuti pärast. Loen selle artikli lõpuni, vaatan veel ühe video, kerin lihtsalt Facebooki seina lõpuni, jne.

On üks ingliskeelne akronüüm – HALT, mis tuleb sõnadest hungry (näljane), angry (vihane), lonely (üksik) ja tired (väsinud). Kui üks või isegi mitu nendest käib hetkel sinu kohta, siis on su enesekontroll vähenenud ja sa ei suuda kiusatusele tegevust edasi lükata vastu panna.

Seega, ära võta keerulisi ülesandeid ette kui sul on kõht tühi, kui sa oled kellegi peale pahane, kui sa tunned, et oled üksi jäetud või kui sa pole korralikult välja puhanud. Proovi piisavalt magada, söö tugev hommikusöök, väldi inimesi või olukordi, mis sind “keema ajaks” ja küsi abi.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui vihastan hingan 10 korda sügavalt sisse.
  • Pärast seda kui olen valmis tööle minema, panen kotikese pähkleid taskusse.
  • Pärast äratuse panemist käivitan telefonis une jälgimise rakenduse.

Kokkuvõtteks

Need olid vaid mõned põhjused, miks kipume tegevusi edasi lükkama. Tõenäoliselt on mõned neist asjakohased ka sinu jaoks ja loodetavasti leidsid ideid, mida saad enda parandamiseks teha.

Saa teadlikuks oma edasilükkamiste põhjustest ja koosta plaan, kuidas neist üle saada. Loo mõned pisikesed harjumused, mis eemaldavad demotiveerivad ja takistavad tegurid ning aitavad tekitada rohkem enesekontrolli ja motivatsiooni.

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame2023-04-28T12:51:13+02:00

Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Suurte eesmärkide seadmine hirmutab?
Tee oma elu lihtsamaks!

Lugemise aeg: ~5 minutit

Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Ikka ja jälle kuuleme, kui oluline on eesmärkide seadmine. Eriti just suurelt mõtlemine ja üüratute, isegi hirmutavate sihtide paika panemine. 

Muidugi meile meeldib (suurelt) unistada ja ette kujutada, kuidas me seda kõike saavutame.

Me oleme ju isegi proovinud suuri eesmärke seada, aga tihti on juhtunud, et me pole neid saavutanud. Oleme ebaõnnestunud ja ennast seetõttu kehvasti tundnud.

Eriti just aasta alguses tunneme vahel isegi sotsiaalset survet, et peaks ju ka midagi lubama või mõne eesmärgi endale uueks aastaks seadma. Tundub, et kõik ümberringi teevad seda. 

Kuidas siis mina kehvem saan olla?

Samas paljud meist on loobunud endale selliste lubaduste andmisest, sest me teame, et paari-kolme nädala pärast loksub kõik jälle paika ja liigub vanamoodi edasi. Motivatsioon kaob ja ega sotsiaalsest survest ka enam suurt midagi järele ei jää. 

Aga saab ka teisiti! 

Võime oma lähenemist muuta ja suurte eesmärkide nimel ennastsalgava pingutamise asemel hoopis väikeseid, kasulikke ja edukaid samme astuda. Need on meile jõukohased ja näeme kohe tulemusi.

Pisikesed tegevused, mida saame ka harjumusteks muuta, aitavad meil unistuste poole liikuda. Samm-sammult ja järjekindlalt edasi liikudes tunneme ennast palju paremini.

Kas suured ja hirmutavad eesmärgid võiks üldse unustada?

Suurte eesmärkide seadmist ja unistamist pole tarvis karta. Ka neil on oma koht meie elus, sest mingi siht peaks meil ikka silme ees olema.

Suured eesmärgid, suured sammud ja suured tegevused toimivad, kui meil on motivatsioon kõrge. Kui tunneme ennast hästi, oleme valmis pingutama ja kõvasti vaeva nägema. Sellises olukorras anna minna ja võta ette raskeid ning keerulisi tegevusi. Kasuta seda motivatsioonilaksu!

Aga pea meeles, et motivatsioon ei ole püsiv. See käib lainetena. See pole täielikult meie kontrolli all. Ükskõik mida võib juhtuda, mis ei olene meist endist ja seetõttu meie motivatsioon langeb. See on täiesti normaalne, see pole sinu viga. Arvesta sellega.

Jah, me tahame saavutada oma eesmärke ja me tahame seda kohe. Aga see pole alati reaalne. 

Selle asemel, et keerulistel hetkedel alla anda, vähenda oma ootuseid!

Kõlab vastuoluliselt, kuid las ma selgitan:

Mis oleks, kui me unustaksime suurte muutuste tegemise, suurte eesmärkide jahtimise ja keskenduksime hoopis sellele, et olla ainult natuke parem?

Teeme pisikesi konkreetseid samme, mis on nii lihtsad, et ükski takistus ei suuda neid peatada. Isegi mitte madal motivatsioon. Me tunneme ennast hästi, sest tegime need pisikesed sammud, mida me planeerisime ära. See loob hea tuju, tõstab enesekindlust ja võimalik, et isegi motivatsiooni.

Kõlab naeruväärselt? Kummaliselt? Jah! Ei ole lihtne sundidad ennast pisikeselt mõtlema ja ainult tillukesi samme astuma. Me tunneme, et vajame suuremaid muutuseid, suuremaid tegevusi. Väikesed teod tunduvad mõttetud ja arvame, et need ei vii meid piisava kiirusega edasi

Tahame tulemusi kohe. Nüüd või mitte kunagi! Kõik või mitte midagi!

Kumb lähenemine on sinu jaoks kasulikum?

Kui aga mõelda pikemas perspektiivis. Mis on parem:

  • teha pisikesi asju ja liikuda aeglaselt, kuid kindlalt edasi oma eesmärgi poole, tundes samal ajal eduelamust

või

  • proovida teha suuri asju, mis on liiga rasked, ebaõnnestuda nende tegemisel, tunda ennast seetõttu halvasti ja võimalik, et oma eesmärgist üldse loobuda?

Esimesel juhul peame ennast veenma selles, et pisikestel tegevustel on jõud. Neid tasub teha, sest palju pisikesi asju kokku annab juba suurema tulemuse. Ühest pisikesest sammust võib välja kasvada midagi palju suuremat.

Järjekindlalt pisikesi samme tehes on meil võimalik saavutada rohkem kui vahel harva suuremaid samme hüpates. Näiteks igahommikused 10 kätekõverdust annavad parema tulemuse kui kord kuus jõusaalis käia ja sellega endale liiga teha.

Väljakutseks on ka nende pisikeste tegevuste väljamõtlemine. See pole lihtne, kui oleme harjunud suurelt mõtlema. Alati tundub, et võiks ikka rohkem teha. Ei, ära tee! 

Kutsun sind üles pisikeselt mõtlema! 

Palju pisemalt, kui seni oled seda teinud. Tegevused, mis tunduvad väikesed, on võimalik veel palju pisemaks teha.

Kuidas teha elu lihtsamaks ja olla ainult natuke parem?

“Ma peaksin sotsiaalmeedia kasutamise lõpetama. Ma lasen Facebooki rakenduse telefonist maha ja ei kasuta seda enam kunagi.”

Ei, see on liiga suur samm! Paari päeva pärast installid selle uuesti ja midagi ei muutu.

  • Miks mitte panna telefon õhtul teise tuppa laadima?
  • Miks mitte seada telefonis Facebooki rakenduse kasutamisele automaatne ajaline piirang, näiteks maksimaalselt 1 h päevas?
  • Miks mitte installeerida tööarvuti veebibrauserisse “Kill News Feed & Stories” rakendus, mis päästab sind Facebooki raudsest haardest?
  • Jne

“Ma peaksin dieedile minema ja kaotama kahe kuuga 10 kg. Nii et ma hakkan viis korda nädalas jõusaalis käima ja ainult tervislikult toituma.”

See on pööraselt suur väljakutse ja ebaõnnestumine on rohkem kui tõenäoline. 

  • Miks mitte juua igal hommikul üks klaas vett ja panna veeklaas ka oma töölauale?
  • Miks mitte teha hommikul 10 kätekõverdust ja tööpauside ajal 10 kükki?
  • Miks mitte panna süües iga suutäie järel nuga ja kahvel käest ja seetõttu söömise tempot aeglustada?
  • Jne

Need tegevused võivad tunduda mõttetud ja väheefektiivsed, kuid mõtleme korraks…

Kas need pole paremad, kui kahe nädala pärast jõusaalis käimine lõpetada ja mitte üldse ennast liigutada? Dieedi peale vihastada ja alla anda?

Need on vaid mõned näited minu enda elust. Pisikesed sammud, mis on mul aidanud nii sotsiaalmeedia kasutamist vähendada kui paremat vormi saavutada. Tänu nendele olen natuke parem!

Kuidas sina saaksid oma elu lihtsamaks teha ja mõne suure eesmärgi pisikesteks konkreetseteks tegevusteks tükeldada?

Kuidas ikkagi saavutada, see millest unistad?

Kui oled ikka veel kahtlev ja arvad, et pisikestest sammudest pole kasu, et oma eesmärke saavutada, siis loe edasi:

Sellised pisikesed sammud, mida me saame ja võime teha korduvalt, on meil võimalus muuta harjumusteks.

Näiteks:

  • klaasi vee joomine, 
  • töölaua koristamine,
  • telefoni silma alt ära panemine,
  • pauside tegemine,
  • enda sirutamine ja venitamine,
  • silmade puhkamine,
  • ülesannete kohene kalendrisse kirja panemine,
  • järgmise päeva olulisima tegevuse esimese sammu välja mõtlemine,

Teadlikult harjumusteks muudetud kasulikud pisikesed tegevused teevad meie elu palju lihtsamaks. Hakkame neid tegevusi tegema automaatselt ilma selle peale mõtlemata ehk aju ressurssi kulutamata. Kas poleks tore teha enda jaoks häid ja abistavaid tegevusi nii, et ise ei pane tähelegi?

Eelnevalt näidetena toodud pisikesed tegevused aitavad sul olla produktiivsem, vähendada edasilükkamisi, hoida energiat ja fookust. Need moodustavad tugeva vundamendi, et sul oleks jõudu ja motivatsiooni oma mõni suur ja keeruline koolitöö või tööülesanne ära teha.

Olles järjepidevalt ainult natuke parem, tehes kasulikke pisikesi tegevusi, sammud sa kindlalt oma unistuste suunas. Jah, unistusteni jõudmine võtab aega, arvesta sellega. Aga pisikeste lihtsasti tehtavate sammudega jõuad sa oma unistuseni kindlamalt kui korraga liiga suurelt ette võttes ja siis põrudes.

Kuidas alustada?

Kui tunned, et oled sattunud liiga suure portsu otsa, liiga suure eesmärgi seadnud, siis võta korraks aeg maha:

Mõtle, mis on need pisikesed tegevused, mis on sinu jaoks hetkel lihtsad ja tehtavad, aga mis aitavad sind kas või natukenegi oma sihtkohale lähemale.

Hakka tegema neid pisikesi samme ja muuda korduvad tegevused oma harjumusteks. Pisikesi harjumusi tekitada on lihtsam kui sa arvad ja nende mõju on suurem kui sa arvad!

Võta kohe praegu kas või ainult 30 sekundit ja mõtle:

  • Millise oma suure eesmärgi või unistuse suunas saaksid pisikeste sammudega liikuda?
  • Millised need konkreetsed sammud võiksid olla?

Pane oma mõtted kirja ja hakka tegutsema!

Ole ainult natuke parem!

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!2023-04-05T13:41:13+02:00

Kuidas muutused lihtsamaks teha?

Kuidas muutused
lihtsamaks teha?

Hakkad endale uut harjumust tekitama, aga siis avastad, et unustad selle pidevalt ära, sellel ei ole sobivat kohta sinu päevas või sul pole selleks aegagi. Lisaks selgub, et sa isegi ei tea, kuidas seda täpselt teha ja see nõuab mõningaid lisakulutusi, millega sa polnud arvestanud ning tegelikult sa lihtsalt ei jõuagi sellega tegeleda. Kuigi mõte oli hea ja tegevus sinu jaoks kasulik, lööd sa lõpuks käega.

Muutuste tegemine jääb tihti soiku just sellepärast, et me pole seda korralikult läbi mõelnud ja vajalikku eeltööd teinud. Kui tõesti soovid endale uut harjumust, siis tee see nii lihtsaks kui võimalik ja kõrvalda igasugused takistused juba enne kui need tekivad. Kõige peale ei pruugi muidugi kohe alguses tullagi ja tõkked selguvad tegevuse käigus. Toon järgnevalt välja mõned teemad, mis enamasti takistuseks võivad saada, et oskaksid kohe nendega arvestada ja vajadusel lahendused enne harjumuse loomist välja mõelda.

Raha

Kas see tegevus nõuab mingisuguseid kulutusi? Kas pead selleks midagi ostma või regulaarselt millegi eest tasuma? Näiteks, kui oled otsustanud hakata trennis käima tuleb sul arvatavasti hakata kuutasu maksma, osta endale uusi riideid ja jalanõusid, äkki isegi jalgratas, suusad või golfivarustus. Sellised kulutused võivad üle jõu käia ja peavad sellisel juhul tulema mõne muu tegevuse arvelt. Muidugi võib esialgu rahulikult võtta ja lihtsalt jalutamas või sörkimas käia ning igasuguseid kulutusi vältida. Samamoodi nõuab kulutuste planeerimist näiteks teine populaarne harjumus, tervislik toitumine. Jällegi võimalik, et see nõuab suuremaid kulutusi kui esialgu arvestatud. Või kui otsustad rohkem raamatuid lugema hakata ja tahad neid kõiki endale osta. Ehk tasub neid hoopis raamatukogust laenutada ja ainult parimaid ja olulisemaid osta.

Kas sul on olemas rahalised vahendid, mida uus harjumus võib nõuda? Kuidas seda vajadusel soodsamaks ja kättesaadavamaks muuta? Mõtle need küsimused läbi ja tee vastavad ettevalmistused ja plaanid, et ei tekiks ootamatusi ning oleksid võimeline seda harjumust regulaarselt tegema.

Aeg

Kas sul üldse on aega, et selle uue tegevusega tegeleda? Kui otsustad trenni tegema hakata, siis millal sa seda teed? See aeg peab tulema mingisuguse praeguse tegevuse või tegevusetuse arvelt. Kas saad näiteks televiisori vaatamise aega vähendada ja selle asemel ennast liigutama hakata või pead seda tegema oma hobide või hoopis perega koos veedetud aja arvelt? Millal sul on aega, et raamatuid lugeda või oma eelarvet planeerida?

Kas seda uut tegevust on võimalik lihtsamaks teha, et see ei võtaks nii kaua aega? Või ühendada see mõne muu tegevusega? Või teha seda koos sõprade ja perega, et koos veedetud aeg ei kannataks? Kui arvad, et trenni tegemise plaan tuleb maha matta, sest see võtab liiga kaua aega, mida sul ei ole, siis äkki võiks kahe tunnise trenni asemel esialgu piirduda 15-minutilise trenniga. Nädalas ühe raamatu lugemise asemel võid ju hoopis kuus ühe raamatu lugeda. Ära jäta ajapuudusel asja katki vaid tee tegevus pisemaks.

Aeg on piiratud ressurss ja meie kõige kallim vara. Seda tuleb mõistlikult kasutada. Mõtle läbi, kuidas sa oma aega kasutad ja kuidas leida võimalus, et oma ellu uusi kasulikke harjumusi tekitada.

Teadmised

Kas sa üldse tead, kuidas seda uut tegevust täpselt teha? Kui satud näiteks esimest korda jõusaali, siis võivad need erinevad masinad seal päris palju segadust tekitada ja võid endale kohe liiga teha. Lase treeneril endale masinaid ja harjutusi tutvustada või isegi endale personaalne kava koostada. Või võta mõni kogenud sõber kaasa, kes näitab sulle, mida teha. Enne millegi uuega tegelema hakkamist vaata YouTube’st videosid, loe vastavat kirjandust, käi koolitustel või küsi sõpradelt nõu. Kui sa pole kindel, mida sa täpselt teed, siis see tegevus sinu harjumuseks ei muutu.

Ära karda abi küsida! Leia keegi, kes juba tegeleb sellega, mida sina soovid tegema hakata. Enamasti annavad inimesed hea meelega nõu ja on isegi meelitatud, kui sa nende käest abi palud. Õpi ja arenda ennast. Tee esialgu lihtsamat versiooni sellest tegevusest ning ajapikku muutud osavamaks.

Füüsiline valmisolek

Kas sa oled üldse füüsiliselt võimeline oma uut tegevust tegema? Enamus tegevusi küll ei nõua erilist füüsilist vormi, aga mõnel juhul võib see siiski oluline olla. Kuna oleme rääkinud siin palju trenni tegemisest, siis seal on see kindlasti oluline. Tuleb alustada endale võimetekohaste asjadega ning mitte kohe liiga raske ja keerulise tegevusega üle pingutada.

Kui su tegevus nõuab pingutamist, siis mõtle, kuidas saaksid selle lihtsamaks teha? Kas saad esialgu alustada lihtsamalt? Mina näiteks alustasin pärast väga pikka trennivaba perioodi lihtsalt ühe sirutusega hommikul. Kui tunned ennast seda tehes mugavalt ja see muutub sinu jaoks rutiiniks, siis lisa sinna järgmine tegevus juurde. Nüüdseks olen hommikuse võimlemise muutnud 5–10 minuti pikkuseks. Kuna see andis kindlustunde, et ma tõesti suudangi jälle aktiivne olla, siis lisasin ka päeva erinevaid füüsilisi tegevusi järjest juurde kuni jõudsin taas regulaarse trenni tegemiseni välja. Varem nullist kõvasti trenni tegema hakates olin mitmeid kordi ebaõnnestunud ja pooleli jätnud.

Igapäevarutiin

Kas see tegevus sobitub sinu päeva? Kas see on selle loomulik osa? Kas sa saad oma uue tegevuse mõne sinu jaoks juba harjumusliku tegevusega siduda? Kui proovid uut harjumust tehes seda paigutada mõnda ebaloomulikku aega, mis sinu jaoks ei sobi, siis jääb see ruttu katki. Ehk mõtled, et lõunapausi ajal võiks trenni teha, aga saad kiiresti aru, et see sinna siiski ei sobi. Või proovid trenni tegemise hommikusse mahutada. Äkki on kõige sobivam aeg kohe pärast tööd või hoopis õhtul hiljem?

Millal oleks hea aeg raamatu lugemiseks? Mis päeva sobituks iganädalane sõpradega matkamas käimine? Kas pärast hammaste pesemist päeva planeerimine on hea mõte? Milliste tegevuste vahele võiks sinu uus harjumus kõige paremini sobida? Leia oma uue harjumuse jaoks loomulik ja sobiv koht.

Abilised

Kas sinu lähedased toetavad sinu muutumise püüdlusi? Või loobivad nad sulle hoopis kaikaid kodaratesse ja teevad sinu üle nalja, kui sa proovid tervislikult toituma hakata? Ehk on sul võimalik oma sõbrad hoopis kaasata ja koos muutuseid tegema hakata? Või liituda mõne seltskonnaga, kes juba teeb selliseid asju nagu sina soovid tegema hakata? Äkki leiad mõnelt koolituselt uue toetava sõbra?

Ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ja aitavad. Leia endale juhendaja, mentor või lihtsalt keegi, kellele oma edusammudest aegajalt teada anda. On sul keegi, kes sind vajadusel ära kuulab ja raskel hetkel mõne toetava sõna ütleb?

Enne uue tegevuse harjumuseks muutma hakkamist mõtle need teemad läbi ja tee vajadusel ettevalmistusi ning plaane, kuidas seda lihtsam teha oleks ning kes sind sellega aidata saaks. Tee pisikesi samme ja ära pinguta kohe alguses üle. Tee tegevus nii lihtsaks kui võimalik.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Kuidas muutused lihtsamaks teha?2023-04-05T13:44:01+02:00
Go to Top