Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Lugemise aeg: 6 minutit
Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Ikka ja jälle kuuleme, kui oluline on eesmärkide seadmine. Eriti just suurelt mõtlemine ja üüratute, isegi hirmutavate sihtide paika panemine. 

Muidugi meile meeldib (suurelt) unistada ja ette kujutada, kuidas me seda kõike saavutame.

Me oleme ju isegi proovinud suuri eesmärke seada, aga tihti on juhtunud, et me pole neid saavutanud. Oleme ebaõnnestunud ja ennast seetõttu kehvasti tundnud.

Eriti just aasta alguses tunneme vahel isegi sotsiaalset survet, et peaks ju ka midagi lubama või mõne eesmärgi endale uueks aastaks seadma. Tundub, et kõik ümberringi teevad seda. 

Kuidas siis mina kehvem saan olla?

Samas paljud meist on loobunud endale selliste lubaduste andmisest, sest me teame, et paari-kolme nädala pärast loksub kõik jälle paika ja liigub vanamoodi edasi. Motivatsioon kaob ja ega sotsiaalsest survest ka enam suurt midagi järele ei jää. 

Aga saab ka teisiti! 

Võime oma lähenemist muuta ja suurte eesmärkide nimel ennastsalgava pingutamise asemel hoopis väikeseid, kasulikke ja edukaid samme astuda. Need on meile jõukohased ja näeme kohe tulemusi.

Pisikesed tegevused, mida saame ka harjumusteks muuta, aitavad meil unistuste poole liikuda. Samm-sammult ja järjekindlalt edasi liikudes tunneme ennast palju paremini.

Kas suured ja hirmutavad eesmärgid võiks üldse unustada?

Suurte eesmärkide seadmist ja unistamist pole tarvis karta. Ka neil on oma koht meie elus, sest mingi siht peaks meil ikka silme ees olema.

Suured eesmärgid, suured sammud ja suured tegevused toimivad, kui meil on motivatsioon kõrge. Kui tunneme ennast hästi, oleme valmis pingutama ja kõvasti vaeva nägema. Sellises olukorras anna minna ja võta ette raskeid ning keerulisi tegevusi. Kasuta seda motivatsioonilaksu!

Aga pea meeles, et motivatsioon ei ole püsiv. See käib lainetena. See pole täielikult meie kontrolli all. Ükskõik mida võib juhtuda, mis ei olene meist endist ja seetõttu meie motivatsioon langeb. See on täiesti normaalne, see pole sinu viga. Arvesta sellega.

Jah, me tahame saavutada oma eesmärke ja me tahame seda kohe. Aga see pole alati reaalne. 

Selle asemel, et keerulistel hetkedel alla anda, vähenda oma ootuseid!

Kõlab vastuoluliselt, kuid las ma selgitan:

Mis oleks, kui me unustaksime suurte muutuste tegemise, suurte eesmärkide jahtimise ja keskenduksime hoopis sellele, et olla ainult natuke parem?

Teeme pisikesi konkreetseid samme, mis on nii lihtsad, et ükski takistus ei suuda neid peatada. Isegi mitte madal motivatsioon. Me tunneme ennast hästi, sest tegime need pisikesed sammud, mida me planeerisime ära. See loob hea tuju, tõstab enesekindlust ja võimalik, et isegi motivatsiooni.

Kõlab naeruväärselt? Kummaliselt? Jah! Ei ole lihtne sundidad ennast pisikeselt mõtlema ja ainult tillukesi samme astuma. Me tunneme, et vajame suuremaid muutuseid, suuremaid tegevusi. Väikesed teod tunduvad mõttetud ja arvame, et need ei vii meid piisava kiirusega edasi

Tahame tulemusi kohe. Nüüd või mitte kunagi! Kõik või mitte midagi!

Kumb lähenemine on sinu jaoks kasulikum?

Kui aga mõelda pikemas perspektiivis. Mis on parem:

  • teha pisikesi asju ja liikuda aeglaselt, kuid kindlalt edasi oma eesmärgi poole, tundes samal ajal eduelamust

või

  • proovida teha suuri asju, mis on liiga rasked, ebaõnnestuda nende tegemisel, tunda ennast seetõttu halvasti ja võimalik, et oma eesmärgist üldse loobuda?

Esimesel juhul peame ennast veenma selles, et pisikestel tegevustel on jõud. Neid tasub teha, sest palju pisikesi asju kokku annab juba suurema tulemuse. Ühest pisikesest sammust võib välja kasvada midagi palju suuremat.

Järjekindlalt pisikesi samme tehes on meil võimalik saavutada rohkem kui vahel harva suuremaid samme hüpates. Näiteks igahommikused 10 kätekõverdust annavad parema tulemuse kui kord kuus jõusaalis käia ja sellega endale liiga teha.

Väljakutseks on ka nende pisikeste tegevuste väljamõtlemine. See pole lihtne, kui oleme harjunud suurelt mõtlema. Alati tundub, et võiks ikka rohkem teha. Ei, ära tee! 

Kutsun sind üles pisikeselt mõtlema! 

Palju pisemalt, kui seni oled seda teinud. Tegevused, mis tunduvad väikesed, on võimalik veel palju pisemaks teha.

Kuidas teha elu lihtsamaks ja olla ainult natuke parem?

“Ma peaksin sotsiaalmeedia kasutamise lõpetama. Ma lasen Facebooki rakenduse telefonist maha ja ei kasuta seda enam kunagi.”

Ei, see on liiga suur samm! Paari päeva pärast installid selle uuesti ja midagi ei muutu.

  • Miks mitte panna telefon õhtul teise tuppa laadima?
  • Miks mitte seada telefonis Facebooki rakenduse kasutamisele automaatne ajaline piirang, näiteks maksimaalselt 1 h päevas?
  • Miks mitte installeerida tööarvuti veebibrauserisse “Kill News Feed & Stories” rakendus, mis päästab sind Facebooki raudsest haardest?
  • Jne

“Ma peaksin dieedile minema ja kaotama kahe kuuga 10 kg. Nii et ma hakkan viis korda nädalas jõusaalis käima ja ainult tervislikult toituma.”

See on pööraselt suur väljakutse ja ebaõnnestumine on rohkem kui tõenäoline. 

  • Miks mitte juua igal hommikul üks klaas vett ja panna veeklaas ka oma töölauale?
  • Miks mitte teha hommikul 10 kätekõverdust ja tööpauside ajal 10 kükki?
  • Miks mitte panna süües iga suutäie järel nuga ja kahvel käest ja seetõttu söömise tempot aeglustada?
  • Jne

Need tegevused võivad tunduda mõttetud ja väheefektiivsed, kuid mõtleme korraks…

Kas need pole paremad, kui kahe nädala pärast jõusaalis käimine lõpetada ja mitte üldse ennast liigutada? Dieedi peale vihastada ja alla anda?

Need on vaid mõned näited minu enda elust. Pisikesed sammud, mis on mul aidanud nii sotsiaalmeedia kasutamist vähendada kui paremat vormi saavutada. Tänu nendele olen natuke parem!

Kuidas sina saaksid oma elu lihtsamaks teha ja mõne suure eesmärgi pisikesteks konkreetseteks tegevusteks tükeldada?

Kuidas ikkagi saavutada, see millest unistad?

Kui oled ikka veel kahtlev ja arvad, et pisikestest sammudest pole kasu, et oma eesmärke saavutada, siis loe edasi:

Sellised pisikesed sammud, mida me saame ja võime teha korduvalt, on meil võimalus muuta harjumusteks.

Näiteks:

  • klaasi vee joomine, 
  • töölaua koristamine,
  • telefoni silma alt ära panemine,
  • pauside tegemine,
  • enda sirutamine ja venitamine,
  • silmade puhkamine,
  • ülesannete kohene kalendrisse kirja panemine,
  • järgmise päeva olulisima tegevuse esimese sammu välja mõtlemine,

Teadlikult harjumusteks muudetud kasulikud pisikesed tegevused teevad meie elu palju lihtsamaks. Hakkame neid tegevusi tegema automaatselt ilma selle peale mõtlemata ehk aju ressurssi kulutamata. Kas poleks tore teha enda jaoks häid ja abistavaid tegevusi nii, et ise ei pane tähelegi?

Eelnevalt näidetena toodud pisikesed tegevused aitavad sul olla produktiivsem, vähendada edasilükkamisi, hoida energiat ja fookust. Need moodustavad tugeva vundamendi, et sul oleks jõudu ja motivatsiooni oma mõni suur ja keeruline koolitöö või tööülesanne ära teha.

Olles järjepidevalt ainult natuke parem, tehes kasulikke pisikesi tegevusi, sammud sa kindlalt oma unistuste suunas. Jah, unistusteni jõudmine võtab aega, arvesta sellega. Aga pisikeste lihtsasti tehtavate sammudega jõuad sa oma unistuseni kindlamalt kui korraga liiga suurelt ette võttes ja siis põrudes.

Kuidas alustada?

Kui tunned, et oled sattunud liiga suure portsu otsa, liiga suure eesmärgi seadnud, siis võta korraks aeg maha:

Mõtle, mis on need pisikesed tegevused, mis on sinu jaoks hetkel lihtsad ja tehtavad, aga mis aitavad sind kas või natukenegi oma sihtkohale lähemale.

Hakka tegema neid pisikesi samme ja muuda korduvad tegevused oma harjumusteks. Pisikesi harjumusi tekitada on lihtsam kui sa arvad ja nende mõju on suurem kui sa arvad!

Võta kohe praegu kas või ainult 30 sekundit ja mõtle:

  • Millise oma suure eesmärgi või unistuse suunas saaksid pisikeste sammudega liikuda?
  • Millised need konkreetsed sammud võiksid olla?

Pane oma mõtted kirja ja hakka tegutsema!

Ole ainult natuke parem!

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

 
Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!2023-01-20T14:26:56+02:00

Kuidas muutused lihtsamaks teha?

Lugemise aeg: 5 minutit

Hakkad endale uut harjumust tekitama, aga siis avastad, et unustad selle pidevalt ära, sellel ei ole sobivat kohta sinu päevas või sul pole selleks aegagi. Lisaks selgub, et sa isegi ei tea, kuidas seda täpselt teha ja see nõuab mõningaid lisakulutusi, millega sa polnud arvestanud ning tegelikult sa lihtsalt ei jõuagi sellega tegeleda. Kuigi mõte oli hea ja tegevus sinu jaoks kasulik, lööd sa lõpuks käega.

Muutuste tegemine jääb tihti soiku just sellepärast, et me pole seda korralikult läbi mõelnud ja vajalikku eeltööd teinud. Kui tõesti soovid endale uut harjumust, siis tee see nii lihtsaks kui võimalik ja kõrvalda igasugused takistused juba enne kui need tekivad. Kõige peale ei pruugi muidugi kohe alguses tullagi ja tõkked selguvad tegevuse käigus. Toon järgnevalt välja mõned teemad, mis enamasti takistuseks võivad saada, et oskaksid kohe nendega arvestada ja vajadusel lahendused enne harjumuse loomist välja mõelda.

Raha

Kas see tegevus nõuab mingisuguseid kulutusi? Kas pead selleks midagi ostma või regulaarselt millegi eest tasuma? Näiteks, kui oled otsustanud hakata trennis käima tuleb sul arvatavasti hakata kuutasu maksma, osta endale uusi riideid ja jalanõusid, äkki isegi jalgratas, suusad või golfivarustus. Sellised kulutused võivad üle jõu käia ja peavad sellisel juhul tulema mõne muu tegevuse arvelt. Muidugi võib esialgu rahulikult võtta ja lihtsalt jalutamas või sörkimas käia ning igasuguseid kulutusi vältida. Samamoodi nõuab kulutuste planeerimist näiteks teine populaarne harjumus, tervislik toitumine. Jällegi võimalik, et see nõuab suuremaid kulutusi kui esialgu arvestatud. Või kui otsustad rohkem raamatuid lugema hakata ja tahad neid kõiki endale osta. Ehk tasub neid hoopis raamatukogust laenutada ja ainult parimaid ja olulisemaid osta.

Kas sul on olemas rahalised vahendid, mida uus harjumus võib nõuda? Kuidas seda vajadusel soodsamaks ja kättesaadavamaks muuta? Mõtle need küsimused läbi ja tee vastavad ettevalmistused ja plaanid, et ei tekiks ootamatusi ning oleksid võimeline seda harjumust regulaarselt tegema.

Aeg

Kas sul üldse on aega, et selle uue tegevusega tegeleda? Kui otsustad trenni tegema hakata, siis millal sa seda teed? See aeg peab tulema mingisuguse praeguse tegevuse või tegevusetuse arvelt. Kas saad näiteks televiisori vaatamise aega vähendada ja selle asemel ennast liigutama hakata või pead seda tegema oma hobide või hoopis perega koos veedetud aja arvelt? Millal sul on aega, et raamatuid lugeda või oma eelarvet planeerida?

Kas seda uut tegevust on võimalik lihtsamaks teha, et see ei võtaks nii kaua aega? Või ühendada see mõne muu tegevusega? Või teha seda koos sõprade ja perega, et koos veedetud aeg ei kannataks? Kui arvad, et trenni tegemise plaan tuleb maha matta, sest see võtab liiga kaua aega, mida sul ei ole, siis äkki võiks kahe tunnise trenni asemel esialgu piirduda 15-minutilise trenniga. Nädalas ühe raamatu lugemise asemel võid ju hoopis kuus ühe raamatu lugeda. Ära jäta ajapuudusel asja katki vaid tee tegevus pisemaks.

Aeg on piiratud ressurss ja meie kõige kallim vara. Seda tuleb mõistlikult kasutada. Mõtle läbi, kuidas sa oma aega kasutad ja kuidas leida võimalus, et oma ellu uusi kasulikke harjumusi tekitada.

Teadmised

Kas sa üldse tead, kuidas seda uut tegevust täpselt teha? Kui satud näiteks esimest korda jõusaali, siis võivad need erinevad masinad seal päris palju segadust tekitada ja võid endale kohe liiga teha. Lase treeneril endale masinaid ja harjutusi tutvustada või isegi endale personaalne kava koostada. Või võta mõni kogenud sõber kaasa, kes näitab sulle, mida teha. Enne millegi uuega tegelema hakkamist vaata YouTube’st videosid, loe vastavat kirjandust, käi koolitustel või küsi sõpradelt nõu. Kui sa pole kindel, mida sa täpselt teed, siis see tegevus sinu harjumuseks ei muutu.

Ära karda abi küsida! Leia keegi, kes juba tegeleb sellega, mida sina soovid tegema hakata. Enamasti annavad inimesed hea meelega nõu ja on isegi meelitatud, kui sa nende käest abi palud. Õpi ja arenda ennast. Tee esialgu lihtsamat versiooni sellest tegevusest ning ajapikku muutud osavamaks.

Füüsiline valmisolek

Kas sa oled üldse füüsiliselt võimeline oma uut tegevust tegema? Enamus tegevusi küll ei nõua erilist füüsilist vormi, aga mõnel juhul võib see siiski oluline olla. Kuna oleme rääkinud siin palju trenni tegemisest, siis seal on see kindlasti oluline. Tuleb alustada endale võimetekohaste asjadega ning mitte kohe liiga raske ja keerulise tegevusega üle pingutada.

Kui su tegevus nõuab pingutamist, siis mõtle, kuidas saaksid selle lihtsamaks teha? Kas saad esialgu alustada lihtsamalt? Mina näiteks alustasin pärast väga pikka trennivaba perioodi lihtsalt ühe sirutusega hommikul. Kui tunned ennast seda tehes mugavalt ja see muutub sinu jaoks rutiiniks, siis lisa sinna järgmine tegevus juurde. Nüüdseks olen hommikuse võimlemise muutnud 5–10 minuti pikkuseks. Kuna see andis kindlustunde, et ma tõesti suudangi jälle aktiivne olla, siis lisasin ka päeva erinevaid füüsilisi tegevusi järjest juurde kuni jõudsin taas regulaarse trenni tegemiseni välja. Varem nullist kõvasti trenni tegema hakates olin mitmeid kordi ebaõnnestunud ja pooleli jätnud.

Igapäevarutiin

Kas see tegevus sobitub sinu päeva? Kas see on selle loomulik osa? Kas sa saad oma uue tegevuse mõne sinu jaoks juba harjumusliku tegevusega siduda? Kui proovid uut harjumust tehes seda paigutada mõnda ebaloomulikku aega, mis sinu jaoks ei sobi, siis jääb see ruttu katki. Ehk mõtled, et lõunapausi ajal võiks trenni teha, aga saad kiiresti aru, et see sinna siiski ei sobi. Või proovid trenni tegemise hommikusse mahutada. Äkki on kõige sobivam aeg kohe pärast tööd või hoopis õhtul hiljem?

Millal oleks hea aeg raamatu lugemiseks? Mis päeva sobituks iganädalane sõpradega matkamas käimine? Kas pärast hammaste pesemist päeva planeerimine on hea mõte? Milliste tegevuste vahele võiks sinu uus harjumus kõige paremini sobida? Leia oma uue harjumuse jaoks loomulik ja sobiv koht.

Abilised

Kas sinu lähedased toetavad sinu muutumise püüdlusi? Või loobivad nad sulle hoopis kaikaid kodaratesse ja teevad sinu üle nalja, kui sa proovid tervislikult toituma hakata? Ehk on sul võimalik oma sõbrad hoopis kaasata ja koos muutuseid tegema hakata? Või liituda mõne seltskonnaga, kes juba teeb selliseid asju nagu sina soovid tegema hakata? Äkki leiad mõnelt koolituselt uue toetava sõbra?

Ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ja aitavad. Leia endale juhendaja, mentor või lihtsalt keegi, kellele oma edusammudest aegajalt teada anda. On sul keegi, kes sind vajadusel ära kuulab ja raskel hetkel mõne toetava sõna ütleb?

Enne uue tegevuse harjumuseks muutma hakkamist mõtle need teemad läbi ja tee vajadusel ettevalmistusi ning plaane, kuidas seda lihtsam teha oleks ning kes sind sellega aidata saaks. Tee pisikesi samme ja ära pinguta kohe alguses üle. Tee tegevus nii lihtsaks kui võimalik.

Kui soovid harjumuste tekitamisega pihta hakata, aga ei tea, kuidas, siis tule osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus aitan sul tegevused võimalikult lihtsaks muuta ja alustada nii, et sul poleks tarvis suurt motivatsiooni ega tahtejõudu.

Kuidas muutused lihtsamaks teha?2019-05-14T12:52:11+02:00

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks

Lugemise aeg: 5 minutit

Käisin Jaak Roosare rahalise vabaduse teekonna koolitusel ja mul tekkis harjumustega seoses palju mõtteid. Koolitus oli algajatele ja ka seda juttu kirjutan pigem endataolisi algajaid investeerimishuvilisi silmas pidades. Sellistelt koolitustelt saab alati suure hulga motivatsiooni ja tekib tunne, et küll ma nüüd alles hakkan tegutsema. Enamasti kaob see motivatsioon sama kiiresti kui tekib ja mingeid suuri muutusi ei järgne. Ka Jaak mainis koolitusel, et umbes 90% osalejatest ei rakenda kõike õpitut. See on juba üldtuntud tõde ja ega osalejad eriti vastu ka vaielnud. Sama võin enda kogemusest kinnitada, nii koolitajana kui õppijana. Olen ka ise üsna sageli selle 90% hulka kuulunud.

Mida siis pärast motiveerivat koolitust tegema peaks, et õpitu raisku ei läheks?

Leia aeg, et järgneva nädala jooksul rahulikult maha istuda, koolituse materjalid ja märkmed üle vaadata ning edasised tegevused paika panna. Pane see aeg endale kindlasti kohe pärast koolitust või juba selle ajal kalendrisse kirja, sest vastasel juhul ei pruugi see sulle isegi meelde tulla. Eriti hea on, kui käisid koolitusel koos sõbraga – siis saate seda koos teha ja muljeid vahetada ning edaspidi üksteisele toeks olla. Jaak soovitas koolituse jooksul teha kaaslastega kokkuleppeid ja isegi raha vahele panna, et teil oleks suurem motivatsioon näiteks oma bilanss või eelarve ära teha. Kes seda tegid, neil saavad oma lubadused kindlasti täidetud. Kui mitte varem, siis viimasel hetkel enne lubatud tähtaega.

Lisaks soovitan võtta vähemalt ühe koolitusel õpitud kasuliku tegevuse ja see endale harjumuseks muuta. Nii saad kindel olla, et jäädki seda ka edaspidi tegema. Kui tegid endale pärast koolitust eelarve, aga edaspidi seda enam isegi ei vaata, siis pole sellest suurt kasu. Tekita harjumus oma eelarvega pidevalt tegeleda. Leia selleks sobiv aeg (kord nädalas või kuus) ja pane see kalendrisse kirja. Lisaks tekita endale meeldetuletusi ning tee see enda jaoks võimalikult lihtsaks. Hakka oma sissetulekuid ja väljaminekuid regulaarselt kirja panema.

Üks olulisemaid rahaharjumusi on harjumus maksta kõigepealt iseendale. Saad selle ka pangas automatiseerida, nii et ei pea seda isegi meeles pidama. Näiteks igal palgapäeval võiks kanda 10% (alustades kas või ühest protsendist, kui rohkem mitte kuidagi võimalik pole) eraldi kontole, millega pole seotud pangakaarti ja mida sa ära ei kuluta. Väga tõsiste investoriks saada soovijate eesmärgiks võiks olla isegi 50% klubisse jõudmine.

Samuti on mõistlik enne suureks investoriks hakkamist tekita harjumus koguda raha meelerahu kontole. Kogu sinna 3-6 kuu jagu äraelamiseks vajalikku raha, et õnnetuste või ootamatuste korral hakkama saada.

Algajal investeerimishuvilisel võiks kindlasti olla harjumus ennast sel teemal regulaarselt harida. Meil on tasuta saadaval tohutul hulgal informatsiooni investeerimisega alustamise kohta. Rahablogijaid tekib nagu seeni pärast vihma ja kõigil on võimalik leida endale meelepärane kirjutaja. Uuri, milliseid rahablogisid on olemas ja millised blogijad sulle meeldivad. Hakka neid jälgima ja loe ka nende vanemaid postitusi. Facebookis ja Instagramis end “eluga kursis hoidmise” asemel võiksid mõne kasuliku blogipostituse läbi lugeda. Kui sul tekib vaba hetk ja haarad telefoni, siis võiksid näiteks sulle ekraani peal vastu vaadata sinu lemmikblogide ikoonid. Salvesta need endale avaekraanile sotsiaalmeedia ikoonide asemele. Nii on need sul alati silma all ja tuletavad ennast meelde. Näiteks võiks üheks sinu uueks harjumuseks olla “pärast seda, kui haaran telefoni, et seal aega parajaks teha, võtan lahti mõne rahablogi”.

Samuti on eesti keeles olemas terve hulk investeerimisteemalisi raamatuid. Kõige kuulsamad neist on kindlasti Jaak Roosaare rikkaks saamise õpikud. Neid tasub endale soetada (kulude kokkuhoidmiseks näiteks sõpradega mitme peale) või raamatukogust laenutada. Tekita endale harjumus kasulikke raamatuid lugeda. Leia enda jaoks sobiv aeg, mil saad seda segamatult teha. Näiteks hommikul vara kohe pärast ärkamist või õhtul enne magama jäämist. Või ehk hoopis lõunapausi ajal. Kui sulle tundub, et sul ei ole aega raamatute lugemiseks, siis tegelikult pole see tõsi. Jah, sul ei pruugi olla aega, et nädalaga raamat läbi lugeda, aga see polegi kiirlugemise võistlus. Isegi kui sul on päevas lugemiseks vaid 10 minutit piisab sellest harjumuse loomiseks. Ära jäta lugemist selle pärast alustamata, et sul selleks päevakavas tundide kaupa aega pole. Näiteks võiks sinu uueks harjumuseks sobida “pärast õhtul voodisse minemist loen ühe peatüki investeerimisteemalisest raamatust” (ära unusta seda raamat endale hankida ja voodi kõrvale nähtavale panna!).

Koolitusel keskenduti palju säästmisele, et mõttetuid kulutusi vähendada ja leida vahendeid laenude tagasimaksmiseks ning meelerahufondi loomiseks. Esimene ülesanne olekski rahalise turvatunde saavutamine ja alles siis saab hakata tõsisema investeerimise peale mõtlema. Väga paljudel meist on mingeid mõttetuid kulutusi, mida me teeme endale märkamata. Üheks heaks harjumuseks võiks olla oma tulude ja kulude pidev jälgimine ja kirja panemine. Sel moel saame täpselt teada, kuhu meie raskelt teenitud raha kulub, ja võime enda jaoks nii mõndagi huvitavat avastada.

Kui palju kulub kuus hommikuti tanklast kohvi ja saiakese ostmisele? Kui palju kulub suitsetamisele ja alkoholile? Kui suur on elektriarve? Proovi näiteks nädal aega (veel parem terve kuu) kõik oma kulud ja tulud üles kirjutada. Vaata, kas on kulutusi, mida sul on võimalik vähendada. Mina vähendasin näiteks oma elektriarvet paari euro võrra kuus, kui vahetasin elamises veel mõned vanast ajast jäänud hõõgpirnid välja. Uute pirnide investeeringu teenisin mõne kuuga tagasi ja aastane kokkuhoid on paarkümmend eurot. Tundub küll väike summa, aga see on võimalik juba näiteks mõnes ühisrahastuse portaalis välja laenata ja tulu teenima panna.

Üheks suuremaks kulutuseks on kindlasti toit. Kui mõtled oma toidupoes käimise harjumustele, siis olen kindel, et see on koht, kust leiab säästuvõimalusi. Klassikaline nõuanne, mida kõik teavad: ära mine tühja kõhuga poodi. Sellele võiks veel lisada, et ära mine poodi koos terve perega. Lapsed leiavad kindlasti midagi, mida korvi poetada ja igasugu emotsioonioste koguneb nii palju rohkem. Mine poodi üksinda ja tee enne nimekiri kõigest sellest, mida täpselt tarvis on. Jälgi ka sooduskampaaniaid ja pika säilivusajaga kaupa osta ainult heade pakkumiste korral. Lihtsad nipid, mida niikuinii tead, aga kas need on sinu harjumused? Tekita endale harjumusi, mis aitavad sul säästa, ning kasuta kokku hoitud raha turvatunde saavutamiseks või investeerimisega alustamiseks.

Suur osa meie käitumisest ja harjumustest on mõjutatud keskkonnast – ka sellest, millised inimesed meid ümbritsevad. Kui sinu tutvusringkonnas ei ole mitte kedagi, kes investeerimisega tegeleks, siis oleks mõistlik endale mõned sellised tuttavad leida. Selleks tuleb koolitustel aktiivselt suhelda ning tutvusi luua. Sotsiaalmeedia vahendusel on võimalik kaasa lüüa, olles kas või passiivne liige erinevates investeerimisteemalistes Facebooki gruppides (Rahafoorum, Investeerimisklubi jne). Mida rohkem sa sellises keskkonnas viibid, seda rohkem hakkad leidma võimalusi säästmiseks ja investeerimiseks. Kui su fookus pole sellel teemal, siis sa ei märka ka võimalusi. Näiteks tekita endale harjumus igal koolitusel vähemalt ühe uue inimesega tuttavaks saada. Äkki leiad endale toreda kaaslase, kes on sinuga sarnasel teekonnal ja kellega aeg-ajalt infot vahetada.

Investeerimisega tulemusteni jõudmine on pikaajaline protsess, mis sõltub väga palju harjumustest. Kui jääd harjumuste loomisega hätta, siis loe teisi harjumuste blogi postitusi, kus olen jaganud kasulike harjumuste loomise nippe.

Harjumused rahalise vabaduse teekonnal alustamiseks2019-03-30T11:41:16+02:00
Go to Top