10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

Lugemise aeg: ~8 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Kas sa tead, miks SINA asju edasi lükkad? Millised on need tegurid ja põhjused, miks just SINA oluliste ülesannetega venitad? Meil kõigil on omad põhjused, mis sõltuvad meie olukorrast, kogemustest ja keskkonnast.

Vaadates edasilükkamise valemit näeme, et demotiveerivad ja takistavad tegureid panevad meid prokrastineerima, kui nad meie enesekontrolli ja motivatsiooni üle kaaluvad.

Loetlen siin kümme erinevat tegurit, mis on üsna levinud venitamise põhjused. Kõik need ei pruugi sinu jaoks asjakohased olla ja saad need lihtsalt läbi sirvida. Loodetavasti leiad inspiratsiooni oma takistuste väljaselgitamiseks ja julgustust, et luua paar head harjumust, mis sind aitavad.

* Lisasin iga strateegia juurde mõned ideed harjumuste kohta. Kasuta neid inspiratsiooni saamiseks ja muuda vastavalt oma olukorrale ja vajadustele. Kuid pea meeles, et need harjumused oleksid võimalikult lihtsad ja pisikesed! Seda suurem on tõenäosus, et need sulle külge jäävad.

Segajad

Kas su fookus hüpleb pidevalt erinevate ülesannete vahel? Kas kuuled häirivaid helisid? Kas näed midagi, mis paneb sind tegevust katkestama? Kas sa tunned midagi, mis viib mõtted eemale? Kas on teisi inimesi, kes tulevad sind segama?

Tähelepanu kõrvalejuhtimisel on suur mõju. Sa kaotad fookuse ja võid leida end tegemas midagi täiesti erinevat kui see oluline ülesanne, mille kallal peaksid töötama.

Jälgi ennast ja tee kindlaks oma tavapärased segajad. Vaata, kas saad need eemaldada või vähemalt muuta nende esinemine harvemaks. Loo harjumusi, mis aitavad neid segajaid vähendada või hoopis kaotada. Otsusta eelnevalt, kuidas käitud, kui segaja välja ilmub.

Harjumuste ideed:

  • Pärast hommikul sülearvuti avamist vaigistan oma telefoni ja panen selle sahtlisse.
  • Pärast aruande kirjutamise alustamist ütlen oma töökaaslasele, et ta mind järgmise tunni jooksul ei segaks.
  • Kui keegi minu keskendumisajal abi palub, ütlen neile, et nad hiljem tagasi tuleksid.

Abstraktsed eesmärgid

Kas sa tead, mida täpselt tegema pead? Kas ülesanne on sinu jaoks selge? Kas tead, kuidas lõpptulemuseni jõuda?

Kui käsil olev ülesanne on liiga laialivalguv või sa ei tea täpselt, kuidas alustada, kipud üsna sageli viivitama. Suur projekt võib olla hirmutav ja segadust tekitav.

Veendu, et sinu eesmärgid ja ülesanded oleksid võimalikult konkreetsed ja selged. Mida konkreetsem on ülesanne, seda lihtsam on alustada. Jaga suuremad projektid alamülesanneteks ja planeeri aeg, millal neid teed.

Selle asemel, et kirjutada kalendrisse “lõpeta aruanne”, märgi üles “Esmaspäeval üheksast kümneni töötan aruande x peatüki kallal”

Harjumuste ideed:

  • Kui olen ülesande kalendrisse kirjutanud, küsin endalt: “Kas ma tean, kuidas alustada?”
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle alamülesanneteks.
  • Pärast keerulise ülesande saamist lepin ülemusega aja kokku, et koos mõelda, kuidas seda teha.

Ebameeldivad ülesanded

Kas käesolev ülesanne on midagi, mida sulle tegelikult teha ei meeldi? Midagi, mis on sinu jaoks ebamugav või lausa paneb sind end halvasti tundma? Mõnikord võib nii juhtuda, aga sa pead selle ikkagi ära tegema.

Proovi ülesannet meeldivamaks muuta ja leida selles aspekte, mis on sulle olulised ja huvitavad. Muuda oma vaatenurka ja loo selle ülesande ära tegemiseks oma põhjused.

Võib-olla on see sulle hea kogemus edaspidiseks, võib-olla õpid midagi uut, võib-olla saad ülesannet kellegagi jagada, võib-olla leiad selle tegemiseks uue ja lõbusa viisi. Ole loominguline.

Võimalusel ühenda see mõne muu ülesandega, mida sulle meeldib teha. Näiteks tee trenni oma lemmik sarja vaadates. Mine hubasesse kohvikusse, joo oma lemmikjooki ja kirjuta igav aruanne hoopis seal. Tee oma töökaaslasega võistlus – kes suudab ühe päevaga rohkem igavamaid ülesandeid teha.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui kirjutan to-do nimekirja ebameeldiva ülesande, mõtlen, miks see on oluline.
  • Pärast raske ülesande saamist mõtlen, kuidas seda lihtsamaks ja lõbusamaks muuta.
  • Pärast seda, kui tunnen ülesandest tüdimust, ütlen endale: “Mida kiiremini ma selle ära teen, seda parem”.

Perfektsionism

Kas oled aeg-ajalt mõelnud, et äkki sinu tulemus ei ole nii hea, kui sooviksid? Mis siis, kui su kolleeg või konkurent teeb seda paremini? Mis siis, kui tulemus ei olegi maailma parim?

Mõnikord tahame asju lihtsalt suurepäraselt teha ja kuna teame, et see pole võimalik, siis jätame parem üldse alustamata. Kuni sa pole selle ülesandega veel alustanud, on sellel endiselt vähemalt potentsiaal olla täiuslik (kui sa sellega millalgi tulevikus tegelema hakkad).

Võid proovida vältida perfektsionistlikku mõtteviisi, mõistes, et me ei saa kõike alati täiuslikult teha. See on täiesti normaalne. Kõik teevad vigu ja sa ei saa olla kõiges maailma parim. Alati leidub keegi, kes saab paremini hakkama. Vahet pole, ära võrdle ennast teistega. Anna endast parim ja sellest piisab!

Harjumuste ideed:

  • Kui märkan, et olen ebakindel, ütlen endale: “Ma olen piisavalt hea!”.
  • Pärast komplimendi saamist ütlen: “Aitäh!” ja naudin seda hetke.
  • Pärast seda, kui teen mingi vea, ütlen “Ikka juhtub, aga mida ma saan sellest õppida?”.

Hirm ebaõnnestumise ees

Oled sa vahel kahelnud, kas saad ülesandega hakkama? Mis siis, kui ebaõnnestud ja kõik kolleegid naeravad sinu üle, ülemus on vihane ja võid isegi töö kaotada? Mis siis, kui otsustad minna jõusaali, kuid ei suuda tõsta nii palju raskuseid kui teised?

Ebaõnnestumise hirm võib olla seotud perfektsionismiga, kuid siin kardad, et sa ei oska seda üldse teha. Kui sul puudub enesekindlus või sul on madal enesehinnang, siis on tõenäoline, et lükkad asju edasi.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida ja õpi oma vigadest. Sageli on asjad, mille pärast muretseme, meie kontrolli alt väljas ja me ei saa neid niikuinii muuta. Mõtle, kas su hirm on üldse ratsionaalne.

Tekita harjumus õppida enda ja teiste inimeste vigadest. Kui midagi läheb valesti, võta selle üle järelemõtlemiseks aega ja tee plaan järgmiseks korraks, kui selline olukord peaks uuesti juhtuma. Mida teed siis teisiti? Kui sul on plaan valmis, oled enesekindlam.

Harjumuste ideed:

  • Kui olen midagi sassi ajanud, küsin endalt: “Mida ma saan sellest olukorrast õppida?”.
  • Pärast hirmutava ülesande saamist mõtlen võimalike tagajärgede üle.
  • Pärast seda, kui hakkan täitma sarnast ülesannet, mida olen varem teinud, tuletan endale meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Energiapuudus

Kas tunned füüsilist väsimust? Kas sul on unepuudus või pole sa ammu trenni teinud? Kas sul on ebatervislikud toitumisharjumused?

Kui sa ei ole füüsiliselt ja vaimselt vormis, on ülesandeid väga lihtne edasi lükata. Nii et võib-olla on üks viis, kuidas alustada võitlust edasilükkamisega, läbi oma toitumis- ja magamisharjumuste?

Mida saaksid teha, et olla igas mõttes vormis? Kas juua rohkem vett? Teha rohkem pause ja ennast sirutada, venitada, silmi puhata? Kas sööd tervislikku hommikusööki? Millise pisikese tegevuse saaksid oma päeva lisada, et vormi parandada?

Harjumuste ideed:

  • Pärast laua tagant püsti tõusmist sirutan ennast.
  • Pärast sülearvuti avamist täidan klaasi veega.
  • Pärast õhtuste uudiste vaatamist panen end magamaminekuks valmis.

Lühiajaline mõtlemine

Kas eelistad teha asju, mille tulemuseks on kohene rahulolu? Ja edasi lükata tegevused, mis tekitavad kohest ebamugavust? Kuigi sa tead, et pärast selle keerulise asja ära tegemist tunned sa hiljem palju suuremat rahulolu.

See on meie kõigi jaoks väga loomulik. Meie aju töötab nii. Ta otsib naudingut ja väldib valu. See tähendab, et kipume raskeid ülesandeid edasi lükkama ja otsustame selle asemel teha midagi lihtsat ja lõbusat.

Püüa teadvustada neid tagajärgi, mis tekivad, kui sa nüüd seda tähtsat, kuid rasket ülesannet ei tee. Mõtle oma “tuleviku mina” peale. Mõtle, kui hästi tunned end, kui see ülesanne on õigel ajal tehtud, ja kui halvasti tunned end, kui pead selle kallal terve öö enne tähtaega töötama. Tulevikus oled endale oma heade otsuste eest väga tänulik.

Harjumuste ideed:

  • Pärast ülesande edasilükkamist mõtlen, kuidas mu “tuleviku mina“ sellesse suhtub.
  • Pärast suure, raske ja tähtsa ülesande saamist kujutan ette, kui mõistlik on selle õigel ajal ära tegemine ja kui hea tunne on, kui see tehtud saab.
  • Pärast tähtsa ülesande täitmist ütlen: “Võta heaks, “tuleviku mina”!”

Ülekoormus

Kas sulle tundub, et nii palju on teha, et sa ei saa hakkama? Kas sind ootab ees tõesti suur ja raske ülesanne ja sa ei tea, kuidas sellega toime tulla? Kas tunned end kõigest toimuvast ülekoormatuna?

Põhjused, miks sellesse olukorda sattusid, võivad olla erinevad. Võib-olla sa ei tea, kuidas öelda “ei!”? Võib-olla pole sa harjunud abi küsima? Võib-olla pead midagi juurde õppima?

Igal juhul proovi jääda rahulikuks ja seda olukorda üks sõlm korraga lahti harutada. Alusta väikseimast ja lihtsaimast sõlmest. Midagi, mida saad kohe praegu teha, mis ei nõua palju pingutust.

Võib-olla saad koostada nimekirja kõigest, mida pead tegema, ja teha selgeks, millised sammud pead astuma. Äkki on keegi kellelt abi küsida. Võib-olla pead lihtsalt lõõgastuma ja veidi aega maha võtma. Ehk aitab isegi väike uinak.

Harjumused:

  • Kui märkan, et olen ülekoormatud, hingan kolm korda sügavalt sisse-välja.
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle väiksemateks sammudeks.
  • Kui tunnen end ummikus, küsin abi.

Motivatsiooni puudumine

Kas sul puudub huvi oma kohustuste vastu? Kas sa ei taha neid teha? Kas tunned motivatsiooni puudust?

Nagu sa edasilükkamise võrrandist mäletad, peab meil olema piisavalt motivatsiooni, et kaaluda üles takistavad ja demotiveerivad tegurid.

Motivatsioon on ka Foggi käitumismudeli üks peamisi komponente, mis ütleb – kui sul puudub üldse motivatsioon või motivatsioon ei ole piisavas korrelatsioonis sinu võimega ülesannet täita – sa ei tee seda.

Seega on sul kaks võimalust – sa pead oma motivatsiooni tõstma või pead tegema ülesande nii lihtsaks, et sinu praegusest motivatsioonist piisab selle tegemiseks.

Alusta ülesande lihtsustamisest ja seejärel leia viise enda motiveerimiseks. Saad kasutada alamülesandeid, delegeerida osa ülesandest, muuta see konkreetsemaks ja selgemaks, teha mõnda eeltööd või õppida midagi uut, mis aitab seda teha. Kui sellest ei piisa, mõtle välja, mis sind seda tegema motiveeriks.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui tunnen end ülesande suhtes demotiveerituna, mõtlen välja esimese väikese sammu, mida saaksin teha.
  • Kui olen ülesande pärast ärritunud, küsin nõu sõbralt või kolleegilt.
  • Pärast töölaua taha istumist vaatan oma elukaaslase/laste/pere/armsama fotot ja tuletan endale meelde, et teen seda nende heaks.

Enesekontrolli puudumine

Kas avastad end sageli sotsiaalmeediat kerimas, töölauda puhastamas, uudiseid lugemas, veebipoode sirvimas või mõne muu lihtsa asendustegevusega tegelemas selle asemel, et oma tähtsa ülesande kallal töötada?

Enesekontroll peegeldab inimese võimet oma käitumist ise reguleerida, et sundida oma kavatsusi ellu viima ja tegutsema tema huvides, eriti pikas perspektiivis.

Enesekontrolli puudumine viib sageli edasilükkamiseni. Hakkad tegema asju, mida tegema ei pea, öeldes endale, et hakkan tööle vaid paari minuti pärast. Loen selle artikli lõpuni, vaatan veel ühe video, kerin lihtsalt Facebooki seina lõpuni, jne.

On üks ingliskeelne akronüüm – HALT, mis tuleb sõnadest hungry (näljane), angry (vihane), lonely (üksik) ja tired (väsinud). Kui üks või isegi mitu nendest käib hetkel sinu kohta, siis on su enesekontroll vähenenud ja sa ei suuda kiusatusele tegevust edasi lükata vastu panna.

Seega, ära võta keerulisi ülesandeid ette kui sul on kõht tühi, kui sa oled kellegi peale pahane, kui sa tunned, et oled üksi jäetud või kui sa pole korralikult välja puhanud. Proovi piisavalt magada, söö tugev hommikusöök, väldi inimesi või olukordi, mis sind “keema ajaks” ja küsi abi.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui vihastan hingan 10 korda sügavalt sisse.
  • Pärast seda kui olen valmis tööle minema, panen kotikese pähkleid taskusse.
  • Pärast äratuse panemist käivitan telefonis une jälgimise rakenduse.

Kokkuvõtteks

Need olid vaid mõned põhjused, miks kipume tegevusi edasi lükkama. Tõenäoliselt on mõned neist asjakohased ka sinu jaoks ja loodetavasti leidsid ideid, mida saad enda parandamiseks teha.

Saa teadlikuks oma edasilükkamiste põhjustest ja koosta plaan, kuidas neist üle saada. Loo mõned pisikesed harjumused, mis eemaldavad demotiveerivad ja takistavad tegurid ning aitavad tekitada rohkem enesekontrolli ja motivatsiooni.

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame2023-04-28T12:51:13+02:00

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Lugemise aeg: ~3 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

On esmaspäev. Ideaalne aeg uue alguse tegemiseks ja lõpuks oma suure projekti kallale asumiseks, millega oled venitanud. Oled puhanud, tunned ennast hästi, avad sülearvuti ja asud tööle.

Aga oota, postkastis peaks olema üks oluline e-mail, millele su töökaaslane pidi vastama esmaspäeva hommikuks. Lähed vaatad, kas see on olemas, sest seal peaks olema olulist informatsiooni selle projekti ühe osa kohta.

Vastust veel pole, kuid selle asemel märkad huvitavat e-maili sinu lemmik veebipoes toimuva suure allahindluse kohta. See kestab ainult kolm päeva, nii et tuleb kohe vaadata, et sa ei jääks ühestki heast diilist ilma.

Mõned klikid veebipoes. Seejärel satud e-poe Facebooki lehele, et sooduskupong leida. Seal aga märkad, et sul on 17 teavitust. Soovid palju õnne sünnipäevaks oma sõbra tuttava ämmale. Märkad lahedat videot ja jõuad YouTube’i.

Siis helistab sõber ja küsib sinu nädalavahetuse kohta. Siis soovib töökaaslane abi. Siis tunned end näljasena ja lähed otsid näksimist. Siis märkad, et prügikast on täis ja viid selle välja. Siis kohtud naabriga ja jääte jutustama. Siis meenub sulle lõpuks oma suur projekt ja otsustad sellega alustada.

Kuid millegipärast on see nii keeruline ja ei tea isegi kust pihta hakata. Siis kutsutakse lõunale ja otsustad, et tühja kõhuga nagunii tööd teha ei saa. Alustad hoopis pärast lõunat.

Tagasi tulles on järgmised segajad, takistused, tähelepanu püüdjad ja nii edasi. Sa viivitad ja viivitad ning lõpuks oled sa stressis, ülekoormatud, ärevil ja nii edasi.

Kõlab tuttavalt? Ühel või teisel moel oleme kõik seal olnud – olulisi ülesandeid edasi lükanud. Aga miks see juhtub?

Edasilükkamise valem

Selleks, et midagi ära teha, on meil tarvis enesekontrolli. See on nagu meie sisene võitlus impulsiivsuse ja õige või kasuliku tegemise vahel. Enesekontroll on võime kontrollida enda emotsioone, käitumist ja kirgi välistele nõudmistele vaatamata.

Enesekontrolli toetab meie motivatsioon – ootus saada oma pingutuste eest tasu. Kui meil puudub ülesande täitmiseks motivatsioon, ei juhtu midagi. Me ei tee seda tegevust. Kui ülesanne on piisavalt lihtne piisab vähesest motivatsioonist. Mida keerulisem on tegevus, seda rohkem motivatsiooni me selle tegemiseks vajame.

Üsna sageli kogeme ka mõningaid demotiveerivaid tegureid. Meil võib olla hirm ebaõnnestumise ees, ülesanne võib olla ebameeldiv või tunneme end lihtsalt ülekoormatuna. Lisaks võivad esineda muud takistavad tegurid nagu kurnatus, perfektsionism või tähelepanu hajumine.

Lühidalt öeldes, kui demotiveerivad ja takistavad tegurid kaaluvad üles enesekontrolli ja motivatsiooni, hakkame tegevusi edasi lükkama.

Edasilükkamise valem - miks me tegevusi edasi lükkame?

Mida teha, et vältida edasilükkamist?

Nagu näeme sellest lihtsast võrrandist, peame veenduma, et demotiveerivate ja takistavate tegurite kombinatsioon on madalam kui meie enesekontroll ja motivatsioon.

Nagu alati, kui tahame hakata mingeid muudatusi tegema, peame esiteks olema oma olukorrast teadlikud. Me vajame arusaamist, mis on need põhjused, miks me prokrastineerime.

Edasilükkamise põhjused võivad olla olenevalt ülesannetest ja tegevustest erinevad. Näiteks aruande kirjutamist lükkad edasi ühel põhjusel, aga jõusaali minemist teistel põhjustel. Kuigi need mõlemad võivad juhtuda ka samal põhjusel, näiteks kui oled liiga väsinud.

Mõtle praegu ühele ülesandele või olukorrale, kus sa tavaliselt kipud tegevust edasi lükkama. Proovi välja selgitada, millised demotiveerivad või takistavad tegurid sul on. Kas on midagi, mis sind segab? Kas oled tavaliselt liiga väsinud, et seda teha? Kas sa kardad midagi? Võib-olla see ülesanne ei huvita sind ja see on sulle ebameeldiv? Kas sul puudub motivatsioon või enesekontroll?

Erinevaid tegureid ja nende kombinatsioone võib olla palju. Samuti ei pea need olema kogu aeg ühesugused. Mõnel päeval võib olla üks segaja, teisel päeval aga uued takistused.

Nii et ole teadlik põhjustest, miks sa prokrastineerid. Mida paremini sa ennast tunned, seda lihtsam on midagi muuta!

Kuidas neid muudatusi teha ja kuidas kasutada harjumusi edasilükkamisega võitlemiseks? Sellest kirjutan juba õige pea järgmistes blogipostitustes.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Miks me tegevusi edasi lükkame?2023-04-28T12:45:30+02:00

Kolm tegurit, millest meie harjumused sõltuvad

Kolm tegurit, millest meie harjumused sõltuvad

Esimene asi, mille ma pidin Dr BJ Foggi juures õppides selgeks saama, oli tema käitumismudeli (BJ Fogg’s Behavior Model) kahe minutiga lahti seletamine. Olen selle mudeli põhimõtteid juba põgusalt ka ühes eelnevas postituses (Õpi motivatsiooni paremini kasutama) kirjeldanud, aga nüüd teen seda põhjalikumalt ja räägin, mida see mudel endast täpsemalt kujutab ning kuidas seda enda kasuks tööle panna.

BJ käitumismudel ütleb, et käitumine on motivatsioon, võime ja päästik kõik samal ajal (behavior = motivation, ability, trigger). Mida see õigupoolest tähendab?

Igasugune käitumine või tegevus sõltub sinu motivatsioonist, sinu võimest seda teha ja päästikust, mis annab sulle tegevuse alustamiseks märku.

Kui vaadata seda mudelit piltlikult, siis y-teljel on motivatsioon, mis võib olla madal või kõrge. X-teljel on meie võime või võimalus seda tegevust teha (see võib olla meie jaoks lihtne või raske). Kui meie motivatsioon on kõrge ning tegevus on lihtne, siis pole probleemi seda teha. Kuid seda ainult juhul, kui on olemas ka selle mudeli kolmas komponent – päästik. Joonisel illustreerib päästikut aktiveerimisläve joon, mis näitab, kust alates on päästikud edukad. Kõik tegevused, mis “päästetakse lahti” sellest joonest kõrgemal, saavad toimuma, sest selleks on olemas vajalik kogus motivatsiooni ning see tegevus on lihtsasti teostatav. Seevastu tegevused, mis satuvad aktiveerimiskõverast allapoole, jäävad tegemata isegi siis, kui päästik on olemas. Sellisel juhul on kas motivatsioon liiga madal või tegevus ise liiga keeruline.

Käitumismudel

Näiteks kui tegevuseks on hommikul pärast ärkamist kolme kätekõverduse tegemine, siis eeldatavasti on see tegevus nii lihtne, et isegi madalama motivatsiooni korral jääb see aktiveerimisjoonest ülespoole ja saab päästiku olemasolu korral tehtud.

Kui aga tegevuseks oleks saja kätekõverduse tegemine, siis isegi kõrge motivatsiooni korral ei pruugi see tehtud saada, kuna see tegevus võib paljude jaoks olla lihtsalt liiga raske.

Võtame veel ühe näite, millega me kõik iga päev kokku puutume. Kui telefon heliseb (see on päästikuks), siis millised võimalikud tegevused meil on? Esiteks telefonile vastamine. See on meil kohe käepärast laua peal, me näeme, et helistab üks tore sõber ja motivatsioon kõnele vastata on kõrge, sest tahame teada saada, miks ta helistab. Äkki kutsub õhtul välja midagi ägedat tegema.

Teine võimalus on telefonile mitte vastata ja selleks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui sõbra kõnele vastamiseks on meil motivatsioon kõrge, siis keset kiiret aega võõrale numbrile vastamiseks töö katkestamine ei ole eriti motiveeriv ja motivatsiooni puuduse tõttu jääb see tegevus tegemata (kuigi päästik oli olemas ja tegevus on väga lihtne).

Või siis juhtub telefonile vastamine olema nii keeruline, et meil ei ole võimalik seda teha, kuigi motivatsioon on kõrge. Näiteks oled parajasti duši all, kui telefon heliseb. Sa kuuled helinat ja tahad vastata, aga märja, vahuse ja paljana mööda elamist ringi lipata on liiga tülikas ja telefonile jääb vastamata. Lisaks võib ka olla, et isegi kõrge motivatsiooni ja kergesti käepärast oleva telefoni korral jääb kõnele vastamata, sest päästikut ei olnud ehk telefon oli hääletu ja sa lihtsalt ei kuulnud seda.

Foggi käitumismudelisse saad asetada kõik oma igapäevased tegemised ja tegematajätmised ning näha, mis oli see põhjus, miks sa midagi tegid või ei teinud.

See kehtib ka nende tegevuste korral, mida sa tahad, et teised teeksid. Enne kellelegi mingi ülesande andmist mõtle järele, kas sellel inimesel on piisavalt kõrge motivatsioon ja kas see tegevus on tema jaoks piisavalt lihtne, et küündida üle aktiveerimisläve. Kui arvad, et ei ole, siis on kõige mõistlikum midagi selle juures muuta. Motivatsiooni tõstmise võiksid jätta kõige viimaseks võimaluseks, sest see on kõige raskem ja sõltub väga paljudest teguritest, mis ei allu sinule. Ja muidugi vaata, et oleks olemas ka päästik ja see inimene saaks täpselt aru, et ta peab just nüüd mingit ülesannet täitma hakkama.

Samal mudelil põhineb ka minu enda leiutatud plaan B harjumuste loomisel. Tavaliselt, kui me otsustame midagi oma elus muuta, juhtub see just seetõttu, et meil on mingil põhjusel motivatsioon tõusnud ja oleme valmis keerulisemaid asju ette võtma. Kuna motivatsioon ei ole mitte kunagi püsiv ja teatud aja möödudes see langeb, siis jäävad need uued tegevused enamasti katki. Et seda ei juhtuks, tulebki kasutusele võtta plaan B.

Plaan B seisneb selles, et kõrge motivatsiooni korral tuleb teha endale ka plaan ja ettevalmistused selleks ajaks, kui motivatsioon langeb.

Jah, see võib tunduda vastuolus igasugustele self-help teooriatega, mille järgi ei tule kõne allagi, et sa mõtled ka tagasilöökidest ja ebaõnnestumistest ja veel hullem, ennast selleks ette valmistad. Seda on siiski mõistlik teha. Kuna sa nüüd juba tead, et motivatsioon ja tahtejõud on nagu muskel, mis väsib, siis pea seda meeles ja kasuta seda teadmist ära.

Mõtle välja, kuidas ka motivatsiooni langedes püsida pealpool aktiveerimisjoont. Selleks pole muud võimalust kui tegevus lihtsamaks muuta. Kui sa oled kõrge motivatsiooniga võtnud endale eesmärgiks joosta kümme kilomeetrit päevas, siis motivatsiooni langedes sa seda ei suuda. Enamasti juhtubki siis, et sa jätad üldse jooksma minemata. Hiljem, motivatsiooni tõustes, hakkad sa seda kahetsema, sest uuesti nullist alustada on väga raske. Kui motivatsioon langeb, siis võta rahulikult ja lepi sellega, et see on täiesti loomulik. Jookse näiteks viis kilomeetrit, mitte ära jäta täielikult jooksma minemata. Mis siis, et sa täna ei suuda ja ei taha ja ei viitsi kümmet kilomeetrit joosta. Kui motivatsioon on veel rohkem langenud, siis jookse kas või üks kilomeeter. Ja kui motivatsioon on täielikult kadunud, siis pane lihtsalt tossud jalga, tee välisuks lahti, hinga sõõm värsket õhku ja tule tuppa tagasi. See võib tunduda totter, aga sellest piisab, et su harjumus jääks alles ja motivatsiooni tõustes on sul palju lihtsam jälle ka pikemat distantsi joosta. Muidugi tuleb siin olla ettevaatlik, et plaan B ei muutuks harjumuseks. Seda tuleks kasutada tõesti ainult viimases hädas.

BJ Foggi käitumismudel on suureks abiks igasuguste uute tegevuste planeerimisel ja ka teistele inimestele ülesannete jagamisel. Tee selle põhimõtted endale selgeks ja joonista kas või aeg-ajalt seda graafikut, et saaksid uued planeeritavad harjumused selle abil läbi mängida ja kindlasti ka plaan B välja mõelda.

Mis on see üks uus harjumus, mis sind hetkel elus kõige rohkem edasi aitaks? Pane see tegevus Foggi käitumismudelisse ja mõtle välja selle tegevuse väiksemad osad, mille igal juhul alati ära teha suudad.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Kolm tegurit, millest meie harjumused sõltuvad2023-08-29T09:37:20+02:00

Title

Go to Top