10 viisi edasilükkamise lõpetamiseks

10 viisi edasilükkamise lõpetamiseks

Lugemise aeg: ~11 minutit

10 viisi edasilükkamise lõpetamiseks

On palju erinevaid põhjuseid, miks me tegevusi edasi lükkame, samuti on ka palju erinevaid strateegiaid, kuidas seda lõpetada. Kui sa prokrastineerimise põhjuseid ei tea, siis ei pruugi ka erinevate meetodite katsetamine olukorda lahendada. See, mis töötab teiste jaoks, ei pruugi sulle sobida.

Oluline on teada prokrastineerimise põhjuseid. Seejärel tuleb leida endale sobiv süsteem, mis ka sinu ellu sobib.

Prokrastineerimist on võimatu täielikult vältida, kuid on erinevaid viise selle ennasthävitava harjumuse vähendamiseks ja oma elu lihtsustamiseks. Kõikide soov on ju stressi vältida, produktiivsem olla ja olulisteks asjadeks rohkem aega omada.

Loetlen 10 erinevat inspireerivat ideed selleks, et sa saaksid hakata konkreetseid samme tegema ja luua häid harjumusi, mis aitavad sul prokrastineerimise harjumusest lahti saada.

* Lisasin iga strateegia juurde mõned ideed harjumuste kohta. Kasuta neid inspiratsiooni saamiseks ja muuda vastavalt oma olukorrale ja vajadustele. Kuid pea meeles, et need oleksid võimalikult lihtsad ja pisikesed!

 

Prioriteetide seadmine

Üks edasilükkamise põhjus on pikk tegevuste loetelu, mis sind üle koormab. Võib tunduda, et tegevusi on liiga palju ja tihtipeale me ei tea, millest alustada, seega me lihtsalt ei alustagi. Või alustatakse tegevustega, mis pole tegelikult nii olulised ja lükatakse raskemad ning kiireloomulisemad ülesanded edasi.

Selleks, et selgitada välja, milliste ülesannetega ja millal sa tegelema pead, proovi neid prioritiseerida. Nii saad kindel olla, et sa ei raiska aega ebaolulistele ülesannetele, samal ajal olulisi unarusse jättes. Tegevuste loetelu on hallatavam ja sa tead, kust ja millega alustada.

Prioriteetide seadmiseks on erinevaid meetodeid. Näiteks:

Ivy Lee meetod: kirjuta igal õhtul üles kuus kõige olulisemat ülesannet järgmiseks päevaks ja sea need tähtsuse järjekorda. Järgmisel päeval alusta nimekirja esimesest ülesandest ja keskendu sellele, kuni oled selle valmis saanud. Alles seejärel võta ette nimekirjas järgmine ülesanne. Päeva lõpus võib mõni ülesanne tegemata jääda – tõsta need lihtsalt järgmise päeva kuue ülesande sekka ja korda meetodit ka järgmistel päevadel.

ABCDE-tehnika: jaota ülesanded viide rühma.

A – kõige olulisemad ülesanded, mille tegemata jätmine tekitab probleeme.

B – olulised ülesanded, mida peaksid tegema. Nende tegemata jätmine võib tekitada probleeme, aga ei ole tingimata takistuseks eesmärkide täitmisel.

C – ülesanded, mida oleks tore või huvitav teha. Tegemata jätmine probleeme ei tekita.

D – ülesanded, mis tuleks teistele inimestele delegeerida.

E – ülesanded, mida sa oluliseks ei pea ja mille võiks nimekirjast välja jätta.

Loomulikult on igas kategoorias rohkem kui üks ülesanne, kuid ka neid on võimalik järjestada. Näiteks A1, A2, B1, B2 jne. Alusta alati ülesandest A1 ja liigu kategooriate ja järjestuse alusel edasi.

Pareto printsiip: Pareto printsiibi järgi annab 20% meie tegevusest 80% tulu. Seega tuvasta kõige olulisemad ülesanded ja prioritiseeri neid, sest sealt saad sa suurima tulu.

Eisenhoweri maatriks: Eisenhoweri maatriks on kõige tuntum prioritiseerimise maatriks, kus olulised ja kiireloomulised ülesanded on justkui tulekahjud, mida tuleb kohe kustutada. Oluline on jälgida, et tähelepanu oleks suunatud olulistele, aga veel mitte kiireloomulistele ülesannetele, et selliste tulekahjude tekkimist vältida.

Oluline on leida meetod, mis sulle sobib. Proovi kõik meetodid läbi ja vajadusel kombineeri neid.

Harjumuste ideed:

  • Peale seda, kui olen homseks kõik tegevused kirja pannud, kategoriseerin need ABCDE-tehnika alusel.
  • Pärast järgmise nädala plaani koostamist kaalun, millised on tulutoovamad ülesanded.
  • Pärast seda, kui olen järgmiseks päevaks kõige olulisemad ülesanded välja valinud, valmistan oma töökoha ette, et saaksin ülesannetega kohe peale hakata.

 

Jaga ülesanded väiksemateks vaheülesanneteks

Oled tõenäoliselt seda klassikalist nõuannet kindlasti palju kuulnud, kuid see tõesti aitab. Kui ülesanne on liiga suur ja segane, siis on prokrastineerimise tõenäosus suurem.

Selleks, et ülesanne siiski tehtud saaks, võib kasutada vaheülesandeid. Koosta nimekiri ülesannetest, mille sa suudad ühe ajaperioodi või päeva jooksul valmis saada.

Kui ülesanne on liiga suur ja kõiki kaasnevaid ülesandeid on raske ette näha, siis piisab ka sellest, kui oled paika pannud ainult mõned järgmised ülesanded.

Kõige olulisemad on esimesed ülesanded. Veendu, et need oleksid piisavalt lihtsad ja selged, et töö tegemisel segadust ja frustratsiooni ei tekiks.

Kui soovid siiski kõik vaheülesandeid paika panna, võid kasutada mõnda projektijuhtimise tehnikat, nt PERT meetodit, mille töötasid välja USA mereväelased.

Harjumuste ideed:

  • Pärast suure ülesande saamist panen kirja esimesed vajalikud sammud.
  • Pärast ülesande lisamist tegevuste nimekirja veendun, et ülesanne on piisavalt väike, vastasel korral lisan nimekirja esimese vajaliku sammu.

 

Parim aeg produktiivsuseks

Inimesed on produktiivsed erinevatel aegadel. Mõned töötavad paremini varahommikul, teised aga hilja õhtul. Mõned töötavad kõige efektiivsemalt pärast söömist, teised aga siis, kui on näljased.

Proovi aru saada, millal sa kõige produktiivsem oled ja planeeri kõige olulisemad ülesanded just nendesse ajavahemikesse.

Samuti võid välja selgitada ajad, mil oled vähem produktiivne. Jäta need perioodid puhkamiseks või lihtsamate ülesannete jaoks.

Harjumuste ideed:

  • Pärast lõunapausi tegelen mõne lihtsa ülesandega.
  • Pärast tegevuste nimekirja koostamist otsustan, millised ülesanded teen produktiivsel ajal ja millised vähem produktiivsel ajal.

 

Pomodoro tehnika

Oled kindlasti sellest tehnikast kuulnud. Selle lõi 1980ndatel aastatel Francesco Cirillo ja tema tehnika muutus ajajuhtimise valdkonnas väga populaarseks.

Pomodoro tehnika seiseb selles, et paned tööd alustades taimeri 25 minutiks käima. Kui 25 minutit täis saab, siis teed 5–10–minutilise pausi ja jätkad seejärel töötamist. Tehnikat võib kasutada nii palju kordi, kui soovid.

Mõnede jaoks on 25-minutiline töövahemik liiga lühike. Siis võib kasutada ka 50-minutilist töötamise ja 10-minutilise pausi tehnikat. Kokku teeb see täpselt 1 tunni, seega on mugav ka oma päevaseid töötunde jälgida.

Ajavahemike puhul on oluline järgida, et keskendud täielikult ülesandele. Ei tohiks olla segajaid ja teisi ülesandeid. Ainult siis avaldab tehnika produktiivsusele parimat mõju.

Enne alustamist veendu, et ei oleks segajaid ega takistavaid tegureid. Lülita telefon välja, teavita teisi, et sa ei ole järgmise tunni jooksul kättesaadav, sule uks, pane ära kõik asjad, mis pole ülesande täitmiseks vajalikud. Käi ära WC-s ja täida oma kohvitass/teetass/veeklaas.

Veendu, et ülesanne on arusaadav ja sa tead täpselt, mida tegema pead. Tee vajadusel ettevalmistusi ja loe ennetavalt teema kohta. Veendu, et kõik oleks ülesande tegemiseks selge.

Kasuta arvutis mõnda Pomodoro rakendust (nt Focus To Do), et sa ei peaks telefoni taimerit kasutama. Leia endale kõige sobivam variant.

Kui tööaeg saab täis – siis tõesti puhka. See on oluline. Ära jätka tööd. Vajadusel lõpeta lause või mõni muu pooleliolev tegevus, kuid ära jäta pausi tegemata.

Kui tunned, et tahad töötamist jätkata ja oled juba rütmis sees, siis võib kaaluda tööaja pikendamist. Proovi ja katseta. Võib-olla on sinu ideaalne tööaeg 90 minutit või isegi kauem.

Sellegipoolest, pea pausidest kinni! Need aitavad sul pikas perspektiivis produktiivsem olla. Oluline on pauside ajal tõesti puhata. Sule ekraanid, ära jää arvutisse uudiseid lugema, ära ole telefonis. Puhka silmi.

Vaata aknast välja. Tee venitusharjutusi. Käi WC-s. Täida veeklaasi. Tee väike jalutuskäik. Söö tervislik vahepala. Hoolitse enda eest!

Pomodoro tehnikat ei pea kogu aeg kasutama, see pole isegi võimalik. Kuid proovi oma päeva lisada vähemalt üks selline intensiivne tööblokk. Kui võimalik, lisa rohkem. Katseta ja kohanda tehnikat nii, et see sulle kõige paremini sobiks.

Kasuta seda tehnikat ainult siis, kui sa tead, et sul on oluline ülesanne, mille tegemiseks on tõesti keskenduda vaja. Ära kasuta seda kergekäeliselt. Kasuta seda siis, kui sul on tõesti vaja keskenduda ja leida viis prokrastineerimise vältimiseks.

Kui hakkad tehnikat kasutama, siis pea reeglitest kinni. Kui sa lased ennast segada, teed teisi ülesandeid või ei võta pause, siis see ei toimi. Kuid ära heitu, kui sa ei suuda tehnikat kohe enda jaoks toimima saada. Oluline on segajatest ja takistustest teadlikuks saada ning seejärel on neid võimalik ka eemaldada.

Harjumuste ideed:

  • Pärast Pomodoro taimeri käivitamist panen pähe kõrvaklapid.
  • Kui taimer heliseb, siis tõusen püsti ja lähen töökohast eemale.
  • Kui olen otsustanud tööd teha, siis panen laua või ukse peale sildi “Mitte segada”.

 

Aja kaardistamine

Aja kaardistamine on ajaplaneerimise tehnika, mis aitab sul ajakavast paremini kinni pidada. See hõlmab kalendri korrastamist, olulistele ülesannetele keskendumist ja tööaja kasutamise piiramist, et ülesannetele mitte liiga palju aega kulutada.

Aja kaardistamine tähendab seda, et paned kalendrisse kirja aja, millal sa kindla ülesandega tegeled. Oluline on paika panna, kui palju sa ülesandele korraga aega kulutad, mitte tegeleda ülesandega seni, kuni see tehtud on.

Kujutle, et see ajavahemik on justkui oluline koosolek. Ära muuda seda kergekäeliselt, ära võta selleks ajaks muid kohustusi, eemalda segajad ja keskendu tööle. Ülesannete täitmiseks on võimalik ka Pomodoro tehnikat kasutada.

See võimaldab sul ennast lihtsamini tööle sundida. Sa tead, et see aeg on konkreetse ülesande jaoks ja sa ei saa samal ajal midagi muud teha. Võta seda sama tõsiselt nagu arsti vastuvõttu, kuhu sa lihtsalt pead konkreetsel ajal kohale minema.

See aitab päeva paremini organiseerida, sest ülesande jaoks on seatud ajaline piirang. See tähendab, et sa ei saa ülesande jaoks liiga palju aega kulutada ja üle töötada.

Aja kaardistamist võib ka isikliku aja planeerimisel kasutada. Planeeri lõuna, raamatu lugemise aeg või trenn. Planeeri iganädalane kohting abikaasaga ja aeg, mille veedad laste ja perega.

Sellega väldid olukordi, kus tööülesanded kärbivad sinu puhke- ja lõõgastusaega. Kui sul on kalendris paika pandud aeg perega veetmiseks, siis sa lihtsalt ei saa sellele perioodile tööülesandeid võtta ja pead teise lahenduse leidma.

Harjumuste ideed:

  • Kui olen otsustanud, et soovin abikaasaga kohtingule minna, siis broneerin selleks kalendrisse kindla aja.
  • Pärast järgmise nädala tegevuste nimekirja koostamist määran kindlaks ülesannete tegemise ajad ja lisan need kalendrisse.

 

Mängustamine

Meile kõigile meeldib mänge mängida ja sageli teeme seda ka töötamise asemel. Mäng on lihtne ja lõbus asendustegevus selle asemel, et rasked ülesanded lõpuni teha.

Mängud pole halvad, need aitavad lõõgastuda ja isegi aju treenida, aga mitte siis, kui tuleb tööd teha. Kui oled perega või üksi mängimiseks kalendrisse kindla aja planeerinud, siis on see hea vaheldus.

Kas me saaksime mängude kaasahaaravaid elemente tööaega integreerida, et seda lõbusamaks ja huvitavamaks muuta?

Mängustamine muutub üha populaarsemaks ja seda kasutatakse nii turunduses, hariduses, tervishoius kui ka teistes mittespordialastes keskkondades. Kuidas me saaksime kasu lisades igapäevaellu sellised mänguelemendid nagu punktid, märgid, edetabelid, tulemused, seiklused ja tegelased?

Võimalusi on palju ja kõik sõltub sinu loovusest ja eelistustest. Meeskonnas töötades on võimalik luua igapäevane, -nädalane või -kuuline väljakutse. Võite luua endale tegelaskujud, teha oma projektist seikluse, anda ülesande lõpetamise eest punkte ning panna saadud tulemused kirja kõigile nähtavasse edetabelisse.

Selline lähenemine ei pruugi kõikidele sobida, seega veendu, et meeskond on ideega nõus ja et “mäng” ei võta töö tegemiselt kogu tähelepanu. Ka ühe mänguelemendi kasutamine võib piisav olla.

Kui teised mõttega kaasa ei tule või kui töötad üksi, siis võid “mängu” ka üksi mängida. Pane enda jaoks paika mõned reeglid ja väljakutsed, mis sind motiveerivad ja töötamise lõbusamaks muudavad.

Harjumuste ideed:

  • Pärast ülesande lõpetamist saan 10 punkti.
  • Keerulise ülesandega tegeledes kujutan ette, et olen justkui superkangelane.

 

Energiatasemete suurendamine ja enda eest hoolitsemine

Sinu füüsiline ja vaimne tervis mängivad produktiivsuses ja prokrastineerimises suurt rolli. Kui oled füüsiliselt või vaimselt kurnatud, siis on kerge midagi lihtsat või üldse mitte midagi teha, selle asemel, et keerulise ülesandega tegeleda.

Seega, hoolitse enda eest. Maga piisavalt, söö tervislikult, joo vett, tee regulaarseid pause, käi õues, tee trenni, kuula muusikat, mediteeri, joo rohelist teed jne.

Lisa oma päevakavasse tervislikke ja kasulikke tegevusi. Saad enda eest hoolitsemise aja ka kaardistada ja kalendrisse lisada.

Kui alustad tööd pärast head und, tervislikku hommikusööki ja harjutusi, oled tõenäoliselt võimeline kiusatustele paremini vastu hakkama ja suudad olulisele keskenduda.

Harjumuste ideed:

  • Pärast hammaste pesemist joon klaasi vett.
  • Pärast töö lõpetamist panen selga trenniriided.
  • Pärast lõunasööki teen lühikese jalutuskäigu.

 

Töökeskkonna parandamine

Kõik, mida me näeme, kuuleme, nuusutame, maitseme ja puudutame võib meid millekski innustada. Keskkonnal on sulle suur mõju, seega veendu, et see töö tegemist motiveeriks, mitte ei takistaks.

Eemalda segajad. Kui on midagi, mis sinu tähelepanu hajutab, siis pane see kõrvale. Hoia silme ees ainult ülesande tegemiseks vajalikud asjad. See tähendab ka kõige ebaolulise eemaldamist arvutist.

Hoia töökoht puhas kõigest, mis võiks sind segada. Veendu, et sul oleks mugav töötada. Kas sul on hea tool ja laud või teed tööd diivanil olles? Kas valgust on piisavalt? Kas ekraan on õigel kõrgusel? Kas sinu töökoht ja seadmed on ergonoomilised?

Võid oma lauale või seinale midagi motiveerivat ja inspireerivat lisada. See võib olla midagi, mis meenutab sulle, miks su töö oluline on, mis on sinu eesmärk või millal saabuvad ülesannete tähtajad. Selleks võib olla perepilt, inspireeriv tsitaat, ülesannete ajagraafik või visioonitahvel.

Harjumuste ideed:

  • Pärast töö lõpetamist panen kõik asjad oma kohale tagasi.
  • Vaatan prokrastineerimise vältimiseks perepilti.
  • Seadistan pärast töö lõpetamist reguleeritava laua püstisesse asendisse.

 

Kõrvalda segajad ja planeeri potentsiaalseid tulevasi segajaid

On väga lihtne end segada lasta ja peale seda on tööülesannete juurde naasmine väga keeruline. Fookuse taastamine ja ülesandele uuesti keskendumine võtab väga palju aega. California Ülikoolis tehtud uuringu järgi võtab ülesande juurde naasmine aega keskmiselt 23 minutit ja 15 sekundit.

Mida rohkem on sul segajaid, seda vähem produktiivne sa oled. Segajad raiskavad sinu aega ja panevad sind olulist edasi lükkama.

Mis sind tavaliselt segab? On selleks telefonikõned, e-kirjad, sotsiaalmeedia, kolleegid, sõbrad, perekond, sinu enda mõtted, müra, lõhn, midagi, mida sa näed, tunned või hirm? Jälgi oma tööpäeva ja koosta segajatest nimekiri.

Kui oled segajad välja selgitanud, siis kaalu erinevaid viise nende eemaldamiseks. Mis on need märguanded, mis panevad sind midagi muud tegema? Teavitused telefonis? Pane telefon hääletule režiimile ja nägemisulatusest kaugemale. Teavitused arvutis? Lülita need välja. Arvutis lahti olevad vaheaknad? Kasuta töötamiseks teist kontot. Janu-, nälja- või igavustunne? Hoia laual veeklaasi ja söö pausi ajal suupisteid.

Kui oled oma segajatest teadlik, siis saab nende vältimiseks plaani koostada. Koosta tegevuskavad. See tähendab, et sul on olemas plaan selleks hetkeks ja olukorraks, kui segaja peaks ilmuma. Nii sa tead, mida teha, kui vastav olukord juhtub. Seega ei ole vaja tekkinud olukorras lahenduse leidmisele aega ja närve kulutada.

Tegevuskavade ideed:

  • Kui keegi soovib minult 50-minutilise tööbloki jooksul midagi küsida, siis palun neil X minuti pärast tagasi tulla.
  • Kui märkan ennast töö ajal sotsiaalmeediat kasutamas, siis sulgen selle kohe.
  • Kui kolleegid hakkavad liiga valjusti rääkima, siis panen pähe mürasummutavad kõrvaklapid.

 

Alusta väikeste sammudega

Paljude inimeste jaoks on kõige raskem just alustamine. Kui nad juba tegutsevad, siis läheb asi lihtsamaks ja nad on nõus isegi keerulisi ülesandeid tegema. Kuidas on lood sinuga? Kas sul on lihtne alustada või ootad viimase hetkeni, kuni ajasurve on vältimatu?

Lihtsamaks alustamiseks on palju viise, mis sõltuvad olukorrast, ülesandest ja isikust endast. Sa võid eesmärgiks seada ka ainult esimese sammu tegemise. Ära koorma ennast suure ülesandega. Mõtle välja, mis on esimene vajalik samm ja lepi endaga kokku ainult selle tegemine. Võib juhtuda, et kui juba alustad, siis jätkad ka järgmiste sammudega, kui need paigas on. Võib aga ka juhtuda, et sa ei taha rohkem teha ja ka see on aktsepteeritav, sest vähemalt esimene samm on tehtud.

Võid kasutada ajalisi piirangud. Lepi endaga kokku, et töötad ülesande kallal 5 või 10 minutit. Mõnikord piisab just sellest lahenduse leidmiseks või esimese takistuse ületamiseks ja peale seda on ülesandega töötamine lihtsam. Seejärel võid ülesandega hiljem ka pikemalt jätkata, nt 15 minutit. Kõik, mis aitab sul alustada, on hea. See on parem, kui mitte midagi.

Harjumuste ideed:

  • Kui mul tekib tahtmine prokrastineerida, siis panen käima 10-minutilise taimeri ja alustan peale seda töötamist.
  • Kui olen ülesande edasi lükanud, siis teen ära ainult ühe järgmise väikse sammu.
  • Kui saan uue olulise ülesande, siis teen kohe esimese väikese sammu ära.

 

Kokkuvõte

Need on vaid mõned paljudest olemasolevatest strateegiatest, kuid need on alustamiseks piisavad. Sa ei pea kõike teadma ja tegutsemist edasi lükkama, kuni oled kõik strateegiad läbi lugenud. Alusta nende kümnega ja rakenda just neid, mis sinu olukorraga haakuvad.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

10 viisi edasilükkamise lõpetamiseks2024-02-26T10:26:05+02:00

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

Lugemise aeg: ~8 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Kas sa tead, miks SINA asju edasi lükkad? Millised on need tegurid ja põhjused, miks just SINA oluliste ülesannetega venitad? Meil kõigil on omad põhjused, mis sõltuvad meie olukorrast, kogemustest ja keskkonnast.

Vaadates edasilükkamise valemit näeme, et demotiveerivad ja takistavad tegureid panevad meid prokrastineerima, kui nad meie enesekontrolli ja motivatsiooni üle kaaluvad.

Loetlen siin kümme erinevat tegurit, mis on üsna levinud venitamise põhjused. Kõik need ei pruugi sinu jaoks asjakohased olla ja saad need lihtsalt läbi sirvida. Loodetavasti leiad inspiratsiooni oma takistuste väljaselgitamiseks ja julgustust, et luua paar head harjumust, mis sind aitavad.

* Lisasin iga strateegia juurde mõned ideed harjumuste kohta. Kasuta neid inspiratsiooni saamiseks ja muuda vastavalt oma olukorrale ja vajadustele. Kuid pea meeles, et need harjumused oleksid võimalikult lihtsad ja pisikesed! Seda suurem on tõenäosus, et need sulle külge jäävad.

Segajad

Kas su fookus hüpleb pidevalt erinevate ülesannete vahel? Kas kuuled häirivaid helisid? Kas näed midagi, mis paneb sind tegevust katkestama? Kas sa tunned midagi, mis viib mõtted eemale? Kas on teisi inimesi, kes tulevad sind segama?

Tähelepanu kõrvalejuhtimisel on suur mõju. Sa kaotad fookuse ja võid leida end tegemas midagi täiesti erinevat kui see oluline ülesanne, mille kallal peaksid töötama.

Jälgi ennast ja tee kindlaks oma tavapärased segajad. Vaata, kas saad need eemaldada või vähemalt muuta nende esinemine harvemaks. Loo harjumusi, mis aitavad neid segajaid vähendada või hoopis kaotada. Otsusta eelnevalt, kuidas käitud, kui segaja välja ilmub.

Harjumuste ideed:

  • Pärast hommikul sülearvuti avamist vaigistan oma telefoni ja panen selle sahtlisse.
  • Pärast aruande kirjutamise alustamist ütlen oma töökaaslasele, et ta mind järgmise tunni jooksul ei segaks.
  • Kui keegi minu keskendumisajal abi palub, ütlen neile, et nad hiljem tagasi tuleksid.

Abstraktsed eesmärgid

Kas sa tead, mida täpselt tegema pead? Kas ülesanne on sinu jaoks selge? Kas tead, kuidas lõpptulemuseni jõuda?

Kui käsil olev ülesanne on liiga laialivalguv või sa ei tea täpselt, kuidas alustada, kipud üsna sageli viivitama. Suur projekt võib olla hirmutav ja segadust tekitav.

Veendu, et sinu eesmärgid ja ülesanded oleksid võimalikult konkreetsed ja selged. Mida konkreetsem on ülesanne, seda lihtsam on alustada. Jaga suuremad projektid alamülesanneteks ja planeeri aeg, millal neid teed.

Selle asemel, et kirjutada kalendrisse “lõpeta aruanne”, märgi üles “Esmaspäeval üheksast kümneni töötan aruande x peatüki kallal”

Harjumuste ideed:

  • Kui olen ülesande kalendrisse kirjutanud, küsin endalt: “Kas ma tean, kuidas alustada?”
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle alamülesanneteks.
  • Pärast keerulise ülesande saamist lepin ülemusega aja kokku, et koos mõelda, kuidas seda teha.

Ebameeldivad ülesanded

Kas käesolev ülesanne on midagi, mida sulle tegelikult teha ei meeldi? Midagi, mis on sinu jaoks ebamugav või lausa paneb sind end halvasti tundma? Mõnikord võib nii juhtuda, aga sa pead selle ikkagi ära tegema.

Proovi ülesannet meeldivamaks muuta ja leida selles aspekte, mis on sulle olulised ja huvitavad. Muuda oma vaatenurka ja loo selle ülesande ära tegemiseks oma põhjused.

Võib-olla on see sulle hea kogemus edaspidiseks, võib-olla õpid midagi uut, võib-olla saad ülesannet kellegagi jagada, võib-olla leiad selle tegemiseks uue ja lõbusa viisi. Ole loominguline.

Võimalusel ühenda see mõne muu ülesandega, mida sulle meeldib teha. Näiteks tee trenni oma lemmik sarja vaadates. Mine hubasesse kohvikusse, joo oma lemmikjooki ja kirjuta igav aruanne hoopis seal. Tee oma töökaaslasega võistlus – kes suudab ühe päevaga rohkem igavamaid ülesandeid teha.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui kirjutan to-do nimekirja ebameeldiva ülesande, mõtlen, miks see on oluline.
  • Pärast raske ülesande saamist mõtlen, kuidas seda lihtsamaks ja lõbusamaks muuta.
  • Pärast seda, kui tunnen ülesandest tüdimust, ütlen endale: “Mida kiiremini ma selle ära teen, seda parem”.

Perfektsionism

Kas oled aeg-ajalt mõelnud, et äkki sinu tulemus ei ole nii hea, kui sooviksid? Mis siis, kui su kolleeg või konkurent teeb seda paremini? Mis siis, kui tulemus ei olegi maailma parim?

Mõnikord tahame asju lihtsalt suurepäraselt teha ja kuna teame, et see pole võimalik, siis jätame parem üldse alustamata. Kuni sa pole selle ülesandega veel alustanud, on sellel endiselt vähemalt potentsiaal olla täiuslik (kui sa sellega millalgi tulevikus tegelema hakkad).

Võid proovida vältida perfektsionistlikku mõtteviisi, mõistes, et me ei saa kõike alati täiuslikult teha. See on täiesti normaalne. Kõik teevad vigu ja sa ei saa olla kõiges maailma parim. Alati leidub keegi, kes saab paremini hakkama. Vahet pole, ära võrdle ennast teistega. Anna endast parim ja sellest piisab!

Harjumuste ideed:

  • Kui märkan, et olen ebakindel, ütlen endale: “Ma olen piisavalt hea!”.
  • Pärast komplimendi saamist ütlen: “Aitäh!” ja naudin seda hetke.
  • Pärast seda, kui teen mingi vea, ütlen “Ikka juhtub, aga mida ma saan sellest õppida?”.

Hirm ebaõnnestumise ees

Oled sa vahel kahelnud, kas saad ülesandega hakkama? Mis siis, kui ebaõnnestud ja kõik kolleegid naeravad sinu üle, ülemus on vihane ja võid isegi töö kaotada? Mis siis, kui otsustad minna jõusaali, kuid ei suuda tõsta nii palju raskuseid kui teised?

Ebaõnnestumise hirm võib olla seotud perfektsionismiga, kuid siin kardad, et sa ei oska seda üldse teha. Kui sul puudub enesekindlus või sul on madal enesehinnang, siis on tõenäoline, et lükkad asju edasi.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida ja õpi oma vigadest. Sageli on asjad, mille pärast muretseme, meie kontrolli alt väljas ja me ei saa neid niikuinii muuta. Mõtle, kas su hirm on üldse ratsionaalne.

Tekita harjumus õppida enda ja teiste inimeste vigadest. Kui midagi läheb valesti, võta selle üle järelemõtlemiseks aega ja tee plaan järgmiseks korraks, kui selline olukord peaks uuesti juhtuma. Mida teed siis teisiti? Kui sul on plaan valmis, oled enesekindlam.

Harjumuste ideed:

  • Kui olen midagi sassi ajanud, küsin endalt: “Mida ma saan sellest olukorrast õppida?”.
  • Pärast hirmutava ülesande saamist mõtlen võimalike tagajärgede üle.
  • Pärast seda, kui hakkan täitma sarnast ülesannet, mida olen varem teinud, tuletan endale meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Energiapuudus

Kas tunned füüsilist väsimust? Kas sul on unepuudus või pole sa ammu trenni teinud? Kas sul on ebatervislikud toitumisharjumused?

Kui sa ei ole füüsiliselt ja vaimselt vormis, on ülesandeid väga lihtne edasi lükata. Nii et võib-olla on üks viis, kuidas alustada võitlust edasilükkamisega, läbi oma toitumis- ja magamisharjumuste?

Mida saaksid teha, et olla igas mõttes vormis? Kas juua rohkem vett? Teha rohkem pause ja ennast sirutada, venitada, silmi puhata? Kas sööd tervislikku hommikusööki? Millise pisikese tegevuse saaksid oma päeva lisada, et vormi parandada?

Harjumuste ideed:

  • Pärast laua tagant püsti tõusmist sirutan ennast.
  • Pärast sülearvuti avamist täidan klaasi veega.
  • Pärast õhtuste uudiste vaatamist panen end magamaminekuks valmis.

Lühiajaline mõtlemine

Kas eelistad teha asju, mille tulemuseks on kohene rahulolu? Ja edasi lükata tegevused, mis tekitavad kohest ebamugavust? Kuigi sa tead, et pärast selle keerulise asja ära tegemist tunned sa hiljem palju suuremat rahulolu.

See on meie kõigi jaoks väga loomulik. Meie aju töötab nii. Ta otsib naudingut ja väldib valu. See tähendab, et kipume raskeid ülesandeid edasi lükkama ja otsustame selle asemel teha midagi lihtsat ja lõbusat.

Püüa teadvustada neid tagajärgi, mis tekivad, kui sa nüüd seda tähtsat, kuid rasket ülesannet ei tee. Mõtle oma “tuleviku mina” peale. Mõtle, kui hästi tunned end, kui see ülesanne on õigel ajal tehtud, ja kui halvasti tunned end, kui pead selle kallal terve öö enne tähtaega töötama. Tulevikus oled endale oma heade otsuste eest väga tänulik.

Harjumuste ideed:

  • Pärast ülesande edasilükkamist mõtlen, kuidas mu “tuleviku mina“ sellesse suhtub.
  • Pärast suure, raske ja tähtsa ülesande saamist kujutan ette, kui mõistlik on selle õigel ajal ära tegemine ja kui hea tunne on, kui see tehtud saab.
  • Pärast tähtsa ülesande täitmist ütlen: “Võta heaks, “tuleviku mina”!”

Ülekoormus

Kas sulle tundub, et nii palju on teha, et sa ei saa hakkama? Kas sind ootab ees tõesti suur ja raske ülesanne ja sa ei tea, kuidas sellega toime tulla? Kas tunned end kõigest toimuvast ülekoormatuna?

Põhjused, miks sellesse olukorda sattusid, võivad olla erinevad. Võib-olla sa ei tea, kuidas öelda “ei!”? Võib-olla pole sa harjunud abi küsima? Võib-olla pead midagi juurde õppima?

Igal juhul proovi jääda rahulikuks ja seda olukorda üks sõlm korraga lahti harutada. Alusta väikseimast ja lihtsaimast sõlmest. Midagi, mida saad kohe praegu teha, mis ei nõua palju pingutust.

Võib-olla saad koostada nimekirja kõigest, mida pead tegema, ja teha selgeks, millised sammud pead astuma. Äkki on keegi kellelt abi küsida. Võib-olla pead lihtsalt lõõgastuma ja veidi aega maha võtma. Ehk aitab isegi väike uinak.

Harjumused:

  • Kui märkan, et olen ülekoormatud, hingan kolm korda sügavalt sisse-välja.
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle väiksemateks sammudeks.
  • Kui tunnen end ummikus, küsin abi.

Motivatsiooni puudumine

Kas sul puudub huvi oma kohustuste vastu? Kas sa ei taha neid teha? Kas tunned motivatsiooni puudust?

Nagu sa edasilükkamise võrrandist mäletad, peab meil olema piisavalt motivatsiooni, et kaaluda üles takistavad ja demotiveerivad tegurid.

Motivatsioon on ka Foggi käitumismudeli üks peamisi komponente, mis ütleb – kui sul puudub üldse motivatsioon või motivatsioon ei ole piisavas korrelatsioonis sinu võimega ülesannet täita – sa ei tee seda.

Seega on sul kaks võimalust – sa pead oma motivatsiooni tõstma või pead tegema ülesande nii lihtsaks, et sinu praegusest motivatsioonist piisab selle tegemiseks.

Alusta ülesande lihtsustamisest ja seejärel leia viise enda motiveerimiseks. Saad kasutada alamülesandeid, delegeerida osa ülesandest, muuta see konkreetsemaks ja selgemaks, teha mõnda eeltööd või õppida midagi uut, mis aitab seda teha. Kui sellest ei piisa, mõtle välja, mis sind seda tegema motiveeriks.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui tunnen end ülesande suhtes demotiveerituna, mõtlen välja esimese väikese sammu, mida saaksin teha.
  • Kui olen ülesande pärast ärritunud, küsin nõu sõbralt või kolleegilt.
  • Pärast töölaua taha istumist vaatan oma elukaaslase/laste/pere/armsama fotot ja tuletan endale meelde, et teen seda nende heaks.

Enesekontrolli puudumine

Kas avastad end sageli sotsiaalmeediat kerimas, töölauda puhastamas, uudiseid lugemas, veebipoode sirvimas või mõne muu lihtsa asendustegevusega tegelemas selle asemel, et oma tähtsa ülesande kallal töötada?

Enesekontroll peegeldab inimese võimet oma käitumist ise reguleerida, et sundida oma kavatsusi ellu viima ja tegutsema tema huvides, eriti pikas perspektiivis.

Enesekontrolli puudumine viib sageli edasilükkamiseni. Hakkad tegema asju, mida tegema ei pea, öeldes endale, et hakkan tööle vaid paari minuti pärast. Loen selle artikli lõpuni, vaatan veel ühe video, kerin lihtsalt Facebooki seina lõpuni, jne.

On üks ingliskeelne akronüüm – HALT, mis tuleb sõnadest hungry (näljane), angry (vihane), lonely (üksik) ja tired (väsinud). Kui üks või isegi mitu nendest käib hetkel sinu kohta, siis on su enesekontroll vähenenud ja sa ei suuda kiusatusele tegevust edasi lükata vastu panna.

Seega, ära võta keerulisi ülesandeid ette kui sul on kõht tühi, kui sa oled kellegi peale pahane, kui sa tunned, et oled üksi jäetud või kui sa pole korralikult välja puhanud. Proovi piisavalt magada, söö tugev hommikusöök, väldi inimesi või olukordi, mis sind “keema ajaks” ja küsi abi.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui vihastan hingan 10 korda sügavalt sisse.
  • Pärast seda kui olen valmis tööle minema, panen kotikese pähkleid taskusse.
  • Pärast äratuse panemist käivitan telefonis une jälgimise rakenduse.

Kokkuvõtteks

Need olid vaid mõned põhjused, miks kipume tegevusi edasi lükkama. Tõenäoliselt on mõned neist asjakohased ka sinu jaoks ja loodetavasti leidsid ideid, mida saad enda parandamiseks teha.

Saa teadlikuks oma edasilükkamiste põhjustest ja koosta plaan, kuidas neist üle saada. Loo mõned pisikesed harjumused, mis eemaldavad demotiveerivad ja takistavad tegurid ning aitavad tekitada rohkem enesekontrolli ja motivatsiooni.

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame2023-04-28T12:51:13+02:00

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Lugemise aeg: ~3 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

On esmaspäev. Ideaalne aeg uue alguse tegemiseks ja lõpuks oma suure projekti kallale asumiseks, millega oled venitanud. Oled puhanud, tunned ennast hästi, avad sülearvuti ja asud tööle.

Aga oota, postkastis peaks olema üks oluline e-mail, millele su töökaaslane pidi vastama esmaspäeva hommikuks. Lähed vaatad, kas see on olemas, sest seal peaks olema olulist informatsiooni selle projekti ühe osa kohta.

Vastust veel pole, kuid selle asemel märkad huvitavat e-maili sinu lemmik veebipoes toimuva suure allahindluse kohta. See kestab ainult kolm päeva, nii et tuleb kohe vaadata, et sa ei jääks ühestki heast diilist ilma.

Mõned klikid veebipoes. Seejärel satud e-poe Facebooki lehele, et sooduskupong leida. Seal aga märkad, et sul on 17 teavitust. Soovid palju õnne sünnipäevaks oma sõbra tuttava ämmale. Märkad lahedat videot ja jõuad YouTube’i.

Siis helistab sõber ja küsib sinu nädalavahetuse kohta. Siis soovib töökaaslane abi. Siis tunned end näljasena ja lähed otsid näksimist. Siis märkad, et prügikast on täis ja viid selle välja. Siis kohtud naabriga ja jääte jutustama. Siis meenub sulle lõpuks oma suur projekt ja otsustad sellega alustada.

Kuid millegipärast on see nii keeruline ja ei tea isegi kust pihta hakata. Siis kutsutakse lõunale ja otsustad, et tühja kõhuga nagunii tööd teha ei saa. Alustad hoopis pärast lõunat.

Tagasi tulles on järgmised segajad, takistused, tähelepanu püüdjad ja nii edasi. Sa viivitad ja viivitad ning lõpuks oled sa stressis, ülekoormatud, ärevil ja nii edasi.

Kõlab tuttavalt? Ühel või teisel moel oleme kõik seal olnud – olulisi ülesandeid edasi lükanud. Aga miks see juhtub?

Edasilükkamise valem

Selleks, et midagi ära teha, on meil tarvis enesekontrolli. See on nagu meie sisene võitlus impulsiivsuse ja õige või kasuliku tegemise vahel. Enesekontroll on võime kontrollida enda emotsioone, käitumist ja kirgi välistele nõudmistele vaatamata.

Enesekontrolli toetab meie motivatsioon – ootus saada oma pingutuste eest tasu. Kui meil puudub ülesande täitmiseks motivatsioon, ei juhtu midagi. Me ei tee seda tegevust. Kui ülesanne on piisavalt lihtne piisab vähesest motivatsioonist. Mida keerulisem on tegevus, seda rohkem motivatsiooni me selle tegemiseks vajame.

Üsna sageli kogeme ka mõningaid demotiveerivaid tegureid. Meil võib olla hirm ebaõnnestumise ees, ülesanne võib olla ebameeldiv või tunneme end lihtsalt ülekoormatuna. Lisaks võivad esineda muud takistavad tegurid nagu kurnatus, perfektsionism või tähelepanu hajumine.

Lühidalt öeldes, kui demotiveerivad ja takistavad tegurid kaaluvad üles enesekontrolli ja motivatsiooni, hakkame tegevusi edasi lükkama.

Edasilükkamise valem - miks me tegevusi edasi lükkame?

Mida teha, et vältida edasilükkamist?

Nagu näeme sellest lihtsast võrrandist, peame veenduma, et demotiveerivate ja takistavate tegurite kombinatsioon on madalam kui meie enesekontroll ja motivatsioon.

Nagu alati, kui tahame hakata mingeid muudatusi tegema, peame esiteks olema oma olukorrast teadlikud. Me vajame arusaamist, mis on need põhjused, miks me prokrastineerime.

Edasilükkamise põhjused võivad olla olenevalt ülesannetest ja tegevustest erinevad. Näiteks aruande kirjutamist lükkad edasi ühel põhjusel, aga jõusaali minemist teistel põhjustel. Kuigi need mõlemad võivad juhtuda ka samal põhjusel, näiteks kui oled liiga väsinud.

Mõtle praegu ühele ülesandele või olukorrale, kus sa tavaliselt kipud tegevust edasi lükkama. Proovi välja selgitada, millised demotiveerivad või takistavad tegurid sul on. Kas on midagi, mis sind segab? Kas oled tavaliselt liiga väsinud, et seda teha? Kas sa kardad midagi? Võib-olla see ülesanne ei huvita sind ja see on sulle ebameeldiv? Kas sul puudub motivatsioon või enesekontroll?

Erinevaid tegureid ja nende kombinatsioone võib olla palju. Samuti ei pea need olema kogu aeg ühesugused. Mõnel päeval võib olla üks segaja, teisel päeval aga uued takistused.

Nii et ole teadlik põhjustest, miks sa prokrastineerid. Mida paremini sa ennast tunned, seda lihtsam on midagi muuta!

Kuidas neid muudatusi teha ja kuidas kasutada harjumusi edasilükkamisega võitlemiseks? Sellest kirjutan juba õige pea järgmistes blogipostitustes.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Miks me tegevusi edasi lükkame?2023-04-28T12:45:30+02:00
Go to Top