Miks me tegevusi edasi lükkame?

Lugemise aeg: 4 minutit
Miks me tegevusi edasi lükkame?

On esmaspäev. Ideaalne aeg uue alguse tegemiseks ja lõpuks oma suure projekti kallale asumiseks, millega oled venitanud. Oled puhanud, tunned ennast hästi, avad sülearvuti ja asud tööle.

Aga oota, postkastis peaks olema üks oluline e-mail, millele su töökaaslane pidi vastama esmaspäeva hommikuks. Lähed vaatad, kas see on olemas, sest seal peaks olema olulist informatsiooni selle projekti ühe osa kohta.

Vastust veel pole, kuid selle asemel märkad huvitavat e-maili sinu lemmik veebipoes toimuva suure allahindluse kohta. See kestab ainult kolm päeva, nii et tuleb kohe vaadata, et sa ei jääks ühestki heast diilist ilma.

Mõned klikid veebipoes. Seejärel satud e-poe Facebooki lehele, et sooduskupong leida. Seal aga märkad, et sul on 17 teavitust. Soovid palju õnne sünnipäevaks oma sõbra tuttava ämmale. Märkad lahedat videot ja jõuad YouTube’i.

Siis helistab sõber ja küsib sinu nädalavahetuse kohta. Siis soovib töökaaslane abi. Siis tunned end näljasena ja lähed otsid näksimist. Siis märkad, et prügikast on täis ja viid selle välja. Siis kohtud naabriga ja jääte jutustama. Siis meenub sulle lõpuks oma suur projekt ja otsustad sellega alustada.

Kuid millegipärast on see nii keeruline ja ei tea isegi kust pihta hakata. Siis kutsutakse lõunale ja otsustad, et tühja kõhuga nagunii tööd teha ei saa. Alustad hoopis pärast lõunat.

Tagasi tulles on järgmised segajad, takistused, tähelepanu püüdjad ja nii edasi. Sa viivitad ja viivitad ning lõpuks oled sa stressis, ülekoormatud, ärevil ja nii edasi.

Kõlab tuttavalt? Ühel või teisel moel oleme kõik seal olnud – olulisi ülesandeid edasi lükanud. Aga miks see juhtub?

Edasilükkamise valem

Selleks, et midagi ära teha, on meil tarvis enesekontrolli. See on nagu meie sisene võitlus impulsiivsuse ja õige või kasuliku tegemise vahel. Enesekontroll on võime kontrollida enda emotsioone, käitumist ja kirgi välistele nõudmistele vaatamata.

Enesekontrolli toetab meie motivatsioon – ootus saada oma pingutuste eest tasu. Kui meil puudub ülesande täitmiseks motivatsioon, ei juhtu midagi. Me ei tee seda tegevust. Kui ülesanne on piisavalt lihtne piisab vähesest motivatsioonist. Mida keerulisem on tegevus, seda rohkem motivatsiooni me selle tegemiseks vajame.

Üsna sageli kogeme ka mõningaid demotiveerivaid tegureid. Meil võib olla hirm ebaõnnestumise ees, ülesanne võib olla ebameeldiv või tunneme end lihtsalt ülekoormatuna. Lisaks võivad esineda muud takistavad tegurid nagu kurnatus, perfektsionism või tähelepanu hajumine.

Lühidalt öeldes, kui demotiveerivad ja takistavad tegurid kaaluvad üles enesekontrolli ja motivatsiooni, hakkame tegevusi edasi lükkama.

Edasilükkamise valem - miks me tegevusi edasi lükkame?

Mida teha, et vältida edasilükkamist?

Nagu näeme sellest lihtsast võrrandist, peame veenduma, et demotiveerivate ja takistavate tegurite kombinatsioon on madalam kui meie enesekontroll ja motivatsioon.

Nagu alati, kui tahame hakata mingeid muudatusi tegema, peame esiteks olema oma olukorrast teadlikud. Me vajame arusaamist, mis on need põhjused, miks me prokrastineerime.

Edasilükkamise põhjused võivad olla olenevalt ülesannetest ja tegevustest erinevad. Näiteks aruande kirjutamist lükkad edasi ühel põhjusel, aga jõusaali minemist teistel põhjustel. Kuigi need mõlemad võivad juhtuda ka samal põhjusel, näiteks kui oled liiga väsinud.

Mõtle praegu ühele ülesandele või olukorrale, kus sa tavaliselt kipud tegevust edasi lükkama. Proovi välja selgitada, millised demotiveerivad või takistavad tegurid sul on. Kas on midagi, mis sind segab? Kas oled tavaliselt liiga väsinud, et seda teha? Kas sa kardad midagi? Võib-olla see ülesanne ei huvita sind ja see on sulle ebameeldiv? Kas sul puudub motivatsioon või enesekontroll?

Erinevaid tegureid ja nende kombinatsioone võib olla palju. Samuti ei pea need olema kogu aeg ühesugused. Mõnel päeval võib olla üks segaja, teisel päeval aga uued takistused.

Nii et ole teadlik põhjustest, miks sa prokrastineerid. Mida paremini sa ennast tunned, seda lihtsam on midagi muuta!

Kuidas neid muudatusi teha ja kuidas kasutada harjumusi edasilükkamisega võitlemiseks? Sellest kirjutan juba õige pea järgmistes blogipostitustes.

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Miks me tegevusi edasi lükkame?2023-01-24T10:19:59+02:00

Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Lugemise aeg: 6 minutit
Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!

Ikka ja jälle kuuleme, kui oluline on eesmärkide seadmine. Eriti just suurelt mõtlemine ja üüratute, isegi hirmutavate sihtide paika panemine. 

Muidugi meile meeldib (suurelt) unistada ja ette kujutada, kuidas me seda kõike saavutame.

Me oleme ju isegi proovinud suuri eesmärke seada, aga tihti on juhtunud, et me pole neid saavutanud. Oleme ebaõnnestunud ja ennast seetõttu kehvasti tundnud.

Eriti just aasta alguses tunneme vahel isegi sotsiaalset survet, et peaks ju ka midagi lubama või mõne eesmärgi endale uueks aastaks seadma. Tundub, et kõik ümberringi teevad seda. 

Kuidas siis mina kehvem saan olla?

Samas paljud meist on loobunud endale selliste lubaduste andmisest, sest me teame, et paari-kolme nädala pärast loksub kõik jälle paika ja liigub vanamoodi edasi. Motivatsioon kaob ja ega sotsiaalsest survest ka enam suurt midagi järele ei jää. 

Aga saab ka teisiti! 

Võime oma lähenemist muuta ja suurte eesmärkide nimel ennastsalgava pingutamise asemel hoopis väikeseid, kasulikke ja edukaid samme astuda. Need on meile jõukohased ja näeme kohe tulemusi.

Pisikesed tegevused, mida saame ka harjumusteks muuta, aitavad meil unistuste poole liikuda. Samm-sammult ja järjekindlalt edasi liikudes tunneme ennast palju paremini.

Kas suured ja hirmutavad eesmärgid võiks üldse unustada?

Suurte eesmärkide seadmist ja unistamist pole tarvis karta. Ka neil on oma koht meie elus, sest mingi siht peaks meil ikka silme ees olema.

Suured eesmärgid, suured sammud ja suured tegevused toimivad, kui meil on motivatsioon kõrge. Kui tunneme ennast hästi, oleme valmis pingutama ja kõvasti vaeva nägema. Sellises olukorras anna minna ja võta ette raskeid ning keerulisi tegevusi. Kasuta seda motivatsioonilaksu!

Aga pea meeles, et motivatsioon ei ole püsiv. See käib lainetena. See pole täielikult meie kontrolli all. Ükskõik mida võib juhtuda, mis ei olene meist endist ja seetõttu meie motivatsioon langeb. See on täiesti normaalne, see pole sinu viga. Arvesta sellega.

Jah, me tahame saavutada oma eesmärke ja me tahame seda kohe. Aga see pole alati reaalne. 

Selle asemel, et keerulistel hetkedel alla anda, vähenda oma ootuseid!

Kõlab vastuoluliselt, kuid las ma selgitan:

Mis oleks, kui me unustaksime suurte muutuste tegemise, suurte eesmärkide jahtimise ja keskenduksime hoopis sellele, et olla ainult natuke parem?

Teeme pisikesi konkreetseid samme, mis on nii lihtsad, et ükski takistus ei suuda neid peatada. Isegi mitte madal motivatsioon. Me tunneme ennast hästi, sest tegime need pisikesed sammud, mida me planeerisime ära. See loob hea tuju, tõstab enesekindlust ja võimalik, et isegi motivatsiooni.

Kõlab naeruväärselt? Kummaliselt? Jah! Ei ole lihtne sundidad ennast pisikeselt mõtlema ja ainult tillukesi samme astuma. Me tunneme, et vajame suuremaid muutuseid, suuremaid tegevusi. Väikesed teod tunduvad mõttetud ja arvame, et need ei vii meid piisava kiirusega edasi

Tahame tulemusi kohe. Nüüd või mitte kunagi! Kõik või mitte midagi!

Kumb lähenemine on sinu jaoks kasulikum?

Kui aga mõelda pikemas perspektiivis. Mis on parem:

  • teha pisikesi asju ja liikuda aeglaselt, kuid kindlalt edasi oma eesmärgi poole, tundes samal ajal eduelamust

või

  • proovida teha suuri asju, mis on liiga rasked, ebaõnnestuda nende tegemisel, tunda ennast seetõttu halvasti ja võimalik, et oma eesmärgist üldse loobuda?

Esimesel juhul peame ennast veenma selles, et pisikestel tegevustel on jõud. Neid tasub teha, sest palju pisikesi asju kokku annab juba suurema tulemuse. Ühest pisikesest sammust võib välja kasvada midagi palju suuremat.

Järjekindlalt pisikesi samme tehes on meil võimalik saavutada rohkem kui vahel harva suuremaid samme hüpates. Näiteks igahommikused 10 kätekõverdust annavad parema tulemuse kui kord kuus jõusaalis käia ja sellega endale liiga teha.

Väljakutseks on ka nende pisikeste tegevuste väljamõtlemine. See pole lihtne, kui oleme harjunud suurelt mõtlema. Alati tundub, et võiks ikka rohkem teha. Ei, ära tee! 

Kutsun sind üles pisikeselt mõtlema! 

Palju pisemalt, kui seni oled seda teinud. Tegevused, mis tunduvad väikesed, on võimalik veel palju pisemaks teha.

Kuidas teha elu lihtsamaks ja olla ainult natuke parem?

“Ma peaksin sotsiaalmeedia kasutamise lõpetama. Ma lasen Facebooki rakenduse telefonist maha ja ei kasuta seda enam kunagi.”

Ei, see on liiga suur samm! Paari päeva pärast installid selle uuesti ja midagi ei muutu.

  • Miks mitte panna telefon õhtul teise tuppa laadima?
  • Miks mitte seada telefonis Facebooki rakenduse kasutamisele automaatne ajaline piirang, näiteks maksimaalselt 1 h päevas?
  • Miks mitte installeerida tööarvuti veebibrauserisse “Kill News Feed & Stories” rakendus, mis päästab sind Facebooki raudsest haardest?
  • Jne

“Ma peaksin dieedile minema ja kaotama kahe kuuga 10 kg. Nii et ma hakkan viis korda nädalas jõusaalis käima ja ainult tervislikult toituma.”

See on pööraselt suur väljakutse ja ebaõnnestumine on rohkem kui tõenäoline. 

  • Miks mitte juua igal hommikul üks klaas vett ja panna veeklaas ka oma töölauale?
  • Miks mitte teha hommikul 10 kätekõverdust ja tööpauside ajal 10 kükki?
  • Miks mitte panna süües iga suutäie järel nuga ja kahvel käest ja seetõttu söömise tempot aeglustada?
  • Jne

Need tegevused võivad tunduda mõttetud ja väheefektiivsed, kuid mõtleme korraks…

Kas need pole paremad, kui kahe nädala pärast jõusaalis käimine lõpetada ja mitte üldse ennast liigutada? Dieedi peale vihastada ja alla anda?

Need on vaid mõned näited minu enda elust. Pisikesed sammud, mis on mul aidanud nii sotsiaalmeedia kasutamist vähendada kui paremat vormi saavutada. Tänu nendele olen natuke parem!

Kuidas sina saaksid oma elu lihtsamaks teha ja mõne suure eesmärgi pisikesteks konkreetseteks tegevusteks tükeldada?

Kuidas ikkagi saavutada, see millest unistad?

Kui oled ikka veel kahtlev ja arvad, et pisikestest sammudest pole kasu, et oma eesmärke saavutada, siis loe edasi:

Sellised pisikesed sammud, mida me saame ja võime teha korduvalt, on meil võimalus muuta harjumusteks.

Näiteks:

  • klaasi vee joomine, 
  • töölaua koristamine,
  • telefoni silma alt ära panemine,
  • pauside tegemine,
  • enda sirutamine ja venitamine,
  • silmade puhkamine,
  • ülesannete kohene kalendrisse kirja panemine,
  • järgmise päeva olulisima tegevuse esimese sammu välja mõtlemine,

Teadlikult harjumusteks muudetud kasulikud pisikesed tegevused teevad meie elu palju lihtsamaks. Hakkame neid tegevusi tegema automaatselt ilma selle peale mõtlemata ehk aju ressurssi kulutamata. Kas poleks tore teha enda jaoks häid ja abistavaid tegevusi nii, et ise ei pane tähelegi?

Eelnevalt näidetena toodud pisikesed tegevused aitavad sul olla produktiivsem, vähendada edasilükkamisi, hoida energiat ja fookust. Need moodustavad tugeva vundamendi, et sul oleks jõudu ja motivatsiooni oma mõni suur ja keeruline koolitöö või tööülesanne ära teha.

Olles järjepidevalt ainult natuke parem, tehes kasulikke pisikesi tegevusi, sammud sa kindlalt oma unistuste suunas. Jah, unistusteni jõudmine võtab aega, arvesta sellega. Aga pisikeste lihtsasti tehtavate sammudega jõuad sa oma unistuseni kindlamalt kui korraga liiga suurelt ette võttes ja siis põrudes.

Kuidas alustada?

Kui tunned, et oled sattunud liiga suure portsu otsa, liiga suure eesmärgi seadnud, siis võta korraks aeg maha:

Mõtle, mis on need pisikesed tegevused, mis on sinu jaoks hetkel lihtsad ja tehtavad, aga mis aitavad sind kas või natukenegi oma sihtkohale lähemale.

Hakka tegema neid pisikesi samme ja muuda korduvad tegevused oma harjumusteks. Pisikesi harjumusi tekitada on lihtsam kui sa arvad ja nende mõju on suurem kui sa arvad!

Võta kohe praegu kas või ainult 30 sekundit ja mõtle:

  • Millise oma suure eesmärgi või unistuse suunas saaksid pisikeste sammudega liikuda?
  • Millised need konkreetsed sammud võiksid olla?

Pane oma mõtted kirja ja hakka tegutsema!

Ole ainult natuke parem!

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

 
Suurte eesmärkide seadmine hirmutab? Tee oma elu lihtsamaks!2023-01-20T14:26:56+02:00

Kuidas muutused lihtsamaks teha?

Lugemise aeg: 5 minutit

Hakkad endale uut harjumust tekitama, aga siis avastad, et unustad selle pidevalt ära, sellel ei ole sobivat kohta sinu päevas või sul pole selleks aegagi. Lisaks selgub, et sa isegi ei tea, kuidas seda täpselt teha ja see nõuab mõningaid lisakulutusi, millega sa polnud arvestanud ning tegelikult sa lihtsalt ei jõuagi sellega tegeleda. Kuigi mõte oli hea ja tegevus sinu jaoks kasulik, lööd sa lõpuks käega.

Muutuste tegemine jääb tihti soiku just sellepärast, et me pole seda korralikult läbi mõelnud ja vajalikku eeltööd teinud. Kui tõesti soovid endale uut harjumust, siis tee see nii lihtsaks kui võimalik ja kõrvalda igasugused takistused juba enne kui need tekivad. Kõige peale ei pruugi muidugi kohe alguses tullagi ja tõkked selguvad tegevuse käigus. Toon järgnevalt välja mõned teemad, mis enamasti takistuseks võivad saada, et oskaksid kohe nendega arvestada ja vajadusel lahendused enne harjumuse loomist välja mõelda.

Raha

Kas see tegevus nõuab mingisuguseid kulutusi? Kas pead selleks midagi ostma või regulaarselt millegi eest tasuma? Näiteks, kui oled otsustanud hakata trennis käima tuleb sul arvatavasti hakata kuutasu maksma, osta endale uusi riideid ja jalanõusid, äkki isegi jalgratas, suusad või golfivarustus. Sellised kulutused võivad üle jõu käia ja peavad sellisel juhul tulema mõne muu tegevuse arvelt. Muidugi võib esialgu rahulikult võtta ja lihtsalt jalutamas või sörkimas käia ning igasuguseid kulutusi vältida. Samamoodi nõuab kulutuste planeerimist näiteks teine populaarne harjumus, tervislik toitumine. Jällegi võimalik, et see nõuab suuremaid kulutusi kui esialgu arvestatud. Või kui otsustad rohkem raamatuid lugema hakata ja tahad neid kõiki endale osta. Ehk tasub neid hoopis raamatukogust laenutada ja ainult parimaid ja olulisemaid osta.

Kas sul on olemas rahalised vahendid, mida uus harjumus võib nõuda? Kuidas seda vajadusel soodsamaks ja kättesaadavamaks muuta? Mõtle need küsimused läbi ja tee vastavad ettevalmistused ja plaanid, et ei tekiks ootamatusi ning oleksid võimeline seda harjumust regulaarselt tegema.

Aeg

Kas sul üldse on aega, et selle uue tegevusega tegeleda? Kui otsustad trenni tegema hakata, siis millal sa seda teed? See aeg peab tulema mingisuguse praeguse tegevuse või tegevusetuse arvelt. Kas saad näiteks televiisori vaatamise aega vähendada ja selle asemel ennast liigutama hakata või pead seda tegema oma hobide või hoopis perega koos veedetud aja arvelt? Millal sul on aega, et raamatuid lugeda või oma eelarvet planeerida?

Kas seda uut tegevust on võimalik lihtsamaks teha, et see ei võtaks nii kaua aega? Või ühendada see mõne muu tegevusega? Või teha seda koos sõprade ja perega, et koos veedetud aeg ei kannataks? Kui arvad, et trenni tegemise plaan tuleb maha matta, sest see võtab liiga kaua aega, mida sul ei ole, siis äkki võiks kahe tunnise trenni asemel esialgu piirduda 15-minutilise trenniga. Nädalas ühe raamatu lugemise asemel võid ju hoopis kuus ühe raamatu lugeda. Ära jäta ajapuudusel asja katki vaid tee tegevus pisemaks.

Aeg on piiratud ressurss ja meie kõige kallim vara. Seda tuleb mõistlikult kasutada. Mõtle läbi, kuidas sa oma aega kasutad ja kuidas leida võimalus, et oma ellu uusi kasulikke harjumusi tekitada.

Teadmised

Kas sa üldse tead, kuidas seda uut tegevust täpselt teha? Kui satud näiteks esimest korda jõusaali, siis võivad need erinevad masinad seal päris palju segadust tekitada ja võid endale kohe liiga teha. Lase treeneril endale masinaid ja harjutusi tutvustada või isegi endale personaalne kava koostada. Või võta mõni kogenud sõber kaasa, kes näitab sulle, mida teha. Enne millegi uuega tegelema hakkamist vaata YouTube’st videosid, loe vastavat kirjandust, käi koolitustel või küsi sõpradelt nõu. Kui sa pole kindel, mida sa täpselt teed, siis see tegevus sinu harjumuseks ei muutu.

Ära karda abi küsida! Leia keegi, kes juba tegeleb sellega, mida sina soovid tegema hakata. Enamasti annavad inimesed hea meelega nõu ja on isegi meelitatud, kui sa nende käest abi palud. Õpi ja arenda ennast. Tee esialgu lihtsamat versiooni sellest tegevusest ning ajapikku muutud osavamaks.

Füüsiline valmisolek

Kas sa oled üldse füüsiliselt võimeline oma uut tegevust tegema? Enamus tegevusi küll ei nõua erilist füüsilist vormi, aga mõnel juhul võib see siiski oluline olla. Kuna oleme rääkinud siin palju trenni tegemisest, siis seal on see kindlasti oluline. Tuleb alustada endale võimetekohaste asjadega ning mitte kohe liiga raske ja keerulise tegevusega üle pingutada.

Kui su tegevus nõuab pingutamist, siis mõtle, kuidas saaksid selle lihtsamaks teha? Kas saad esialgu alustada lihtsamalt? Mina näiteks alustasin pärast väga pikka trennivaba perioodi lihtsalt ühe sirutusega hommikul. Kui tunned ennast seda tehes mugavalt ja see muutub sinu jaoks rutiiniks, siis lisa sinna järgmine tegevus juurde. Nüüdseks olen hommikuse võimlemise muutnud 5–10 minuti pikkuseks. Kuna see andis kindlustunde, et ma tõesti suudangi jälle aktiivne olla, siis lisasin ka päeva erinevaid füüsilisi tegevusi järjest juurde kuni jõudsin taas regulaarse trenni tegemiseni välja. Varem nullist kõvasti trenni tegema hakates olin mitmeid kordi ebaõnnestunud ja pooleli jätnud.

Igapäevarutiin

Kas see tegevus sobitub sinu päeva? Kas see on selle loomulik osa? Kas sa saad oma uue tegevuse mõne sinu jaoks juba harjumusliku tegevusega siduda? Kui proovid uut harjumust tehes seda paigutada mõnda ebaloomulikku aega, mis sinu jaoks ei sobi, siis jääb see ruttu katki. Ehk mõtled, et lõunapausi ajal võiks trenni teha, aga saad kiiresti aru, et see sinna siiski ei sobi. Või proovid trenni tegemise hommikusse mahutada. Äkki on kõige sobivam aeg kohe pärast tööd või hoopis õhtul hiljem?

Millal oleks hea aeg raamatu lugemiseks? Mis päeva sobituks iganädalane sõpradega matkamas käimine? Kas pärast hammaste pesemist päeva planeerimine on hea mõte? Milliste tegevuste vahele võiks sinu uus harjumus kõige paremini sobida? Leia oma uue harjumuse jaoks loomulik ja sobiv koht.

Abilised

Kas sinu lähedased toetavad sinu muutumise püüdlusi? Või loobivad nad sulle hoopis kaikaid kodaratesse ja teevad sinu üle nalja, kui sa proovid tervislikult toituma hakata? Ehk on sul võimalik oma sõbrad hoopis kaasata ja koos muutuseid tegema hakata? Või liituda mõne seltskonnaga, kes juba teeb selliseid asju nagu sina soovid tegema hakata? Äkki leiad mõnelt koolituselt uue toetava sõbra?

Ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ja aitavad. Leia endale juhendaja, mentor või lihtsalt keegi, kellele oma edusammudest aegajalt teada anda. On sul keegi, kes sind vajadusel ära kuulab ja raskel hetkel mõne toetava sõna ütleb?

Enne uue tegevuse harjumuseks muutma hakkamist mõtle need teemad läbi ja tee vajadusel ettevalmistusi ning plaane, kuidas seda lihtsam teha oleks ning kes sind sellega aidata saaks. Tee pisikesi samme ja ära pinguta kohe alguses üle. Tee tegevus nii lihtsaks kui võimalik.

Kui soovid harjumuste tekitamisega pihta hakata, aga ei tea, kuidas, siis tule osalema pisikeste harjumuste e-kursusel, kus aitan sul tegevused võimalikult lihtsaks muuta ja alustada nii, et sul poleks tarvis suurt motivatsiooni ega tahtejõudu.

Kuidas muutused lihtsamaks teha?2019-05-14T12:52:11+02:00
Go to Top