10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame

Lugemise aeg: ~8 minutit

Miks me tegevusi edasi lükkame?

Kas sa tead, miks SINA asju edasi lükkad? Millised on need tegurid ja põhjused, miks just SINA oluliste ülesannetega venitad? Meil kõigil on omad põhjused, mis sõltuvad meie olukorrast, kogemustest ja keskkonnast.

Vaadates edasilükkamise valemit näeme, et demotiveerivad ja takistavad tegureid panevad meid prokrastineerima, kui nad meie enesekontrolli ja motivatsiooni üle kaaluvad.

Loetlen siin kümme erinevat tegurit, mis on üsna levinud venitamise põhjused. Kõik need ei pruugi sinu jaoks asjakohased olla ja saad need lihtsalt läbi sirvida. Loodetavasti leiad inspiratsiooni oma takistuste väljaselgitamiseks ja julgustust, et luua paar head harjumust, mis sind aitavad.

* Lisasin iga strateegia juurde mõned ideed harjumuste kohta. Kasuta neid inspiratsiooni saamiseks ja muuda vastavalt oma olukorrale ja vajadustele. Kuid pea meeles, et need harjumused oleksid võimalikult lihtsad ja pisikesed! Seda suurem on tõenäosus, et need sulle külge jäävad.

Segajad

Kas su fookus hüpleb pidevalt erinevate ülesannete vahel? Kas kuuled häirivaid helisid? Kas näed midagi, mis paneb sind tegevust katkestama? Kas sa tunned midagi, mis viib mõtted eemale? Kas on teisi inimesi, kes tulevad sind segama?

Tähelepanu kõrvalejuhtimisel on suur mõju. Sa kaotad fookuse ja võid leida end tegemas midagi täiesti erinevat kui see oluline ülesanne, mille kallal peaksid töötama.

Jälgi ennast ja tee kindlaks oma tavapärased segajad. Vaata, kas saad need eemaldada või vähemalt muuta nende esinemine harvemaks. Loo harjumusi, mis aitavad neid segajaid vähendada või hoopis kaotada. Otsusta eelnevalt, kuidas käitud, kui segaja välja ilmub.

Harjumuste ideed:

  • Pärast hommikul sülearvuti avamist vaigistan oma telefoni ja panen selle sahtlisse.
  • Pärast aruande kirjutamise alustamist ütlen oma töökaaslasele, et ta mind järgmise tunni jooksul ei segaks.
  • Kui keegi minu keskendumisajal abi palub, ütlen neile, et nad hiljem tagasi tuleksid.

Abstraktsed eesmärgid

Kas sa tead, mida täpselt tegema pead? Kas ülesanne on sinu jaoks selge? Kas tead, kuidas lõpptulemuseni jõuda?

Kui käsil olev ülesanne on liiga laialivalguv või sa ei tea täpselt, kuidas alustada, kipud üsna sageli viivitama. Suur projekt võib olla hirmutav ja segadust tekitav.

Veendu, et sinu eesmärgid ja ülesanded oleksid võimalikult konkreetsed ja selged. Mida konkreetsem on ülesanne, seda lihtsam on alustada. Jaga suuremad projektid alamülesanneteks ja planeeri aeg, millal neid teed.

Selle asemel, et kirjutada kalendrisse “lõpeta aruanne”, märgi üles “Esmaspäeval üheksast kümneni töötan aruande x peatüki kallal”

Harjumuste ideed:

  • Kui olen ülesande kalendrisse kirjutanud, küsin endalt: “Kas ma tean, kuidas alustada?”
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle alamülesanneteks.
  • Pärast keerulise ülesande saamist lepin ülemusega aja kokku, et koos mõelda, kuidas seda teha.

Ebameeldivad ülesanded

Kas käesolev ülesanne on midagi, mida sulle tegelikult teha ei meeldi? Midagi, mis on sinu jaoks ebamugav või lausa paneb sind end halvasti tundma? Mõnikord võib nii juhtuda, aga sa pead selle ikkagi ära tegema.

Proovi ülesannet meeldivamaks muuta ja leida selles aspekte, mis on sulle olulised ja huvitavad. Muuda oma vaatenurka ja loo selle ülesande ära tegemiseks oma põhjused.

Võib-olla on see sulle hea kogemus edaspidiseks, võib-olla õpid midagi uut, võib-olla saad ülesannet kellegagi jagada, võib-olla leiad selle tegemiseks uue ja lõbusa viisi. Ole loominguline.

Võimalusel ühenda see mõne muu ülesandega, mida sulle meeldib teha. Näiteks tee trenni oma lemmik sarja vaadates. Mine hubasesse kohvikusse, joo oma lemmikjooki ja kirjuta igav aruanne hoopis seal. Tee oma töökaaslasega võistlus – kes suudab ühe päevaga rohkem igavamaid ülesandeid teha.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui kirjutan to-do nimekirja ebameeldiva ülesande, mõtlen, miks see on oluline.
  • Pärast raske ülesande saamist mõtlen, kuidas seda lihtsamaks ja lõbusamaks muuta.
  • Pärast seda, kui tunnen ülesandest tüdimust, ütlen endale: “Mida kiiremini ma selle ära teen, seda parem”.

Perfektsionism

Kas oled aeg-ajalt mõelnud, et äkki sinu tulemus ei ole nii hea, kui sooviksid? Mis siis, kui su kolleeg või konkurent teeb seda paremini? Mis siis, kui tulemus ei olegi maailma parim?

Mõnikord tahame asju lihtsalt suurepäraselt teha ja kuna teame, et see pole võimalik, siis jätame parem üldse alustamata. Kuni sa pole selle ülesandega veel alustanud, on sellel endiselt vähemalt potentsiaal olla täiuslik (kui sa sellega millalgi tulevikus tegelema hakkad).

Võid proovida vältida perfektsionistlikku mõtteviisi, mõistes, et me ei saa kõike alati täiuslikult teha. See on täiesti normaalne. Kõik teevad vigu ja sa ei saa olla kõiges maailma parim. Alati leidub keegi, kes saab paremini hakkama. Vahet pole, ära võrdle ennast teistega. Anna endast parim ja sellest piisab!

Harjumuste ideed:

  • Kui märkan, et olen ebakindel, ütlen endale: “Ma olen piisavalt hea!”.
  • Pärast komplimendi saamist ütlen: “Aitäh!” ja naudin seda hetke.
  • Pärast seda, kui teen mingi vea, ütlen “Ikka juhtub, aga mida ma saan sellest õppida?”.

Hirm ebaõnnestumise ees

Oled sa vahel kahelnud, kas saad ülesandega hakkama? Mis siis, kui ebaõnnestud ja kõik kolleegid naeravad sinu üle, ülemus on vihane ja võid isegi töö kaotada? Mis siis, kui otsustad minna jõusaali, kuid ei suuda tõsta nii palju raskuseid kui teised?

Ebaõnnestumise hirm võib olla seotud perfektsionismiga, kuid siin kardad, et sa ei oska seda üldse teha. Kui sul puudub enesekindlus või sul on madal enesehinnang, siis on tõenäoline, et lükkad asju edasi.

Keskendu sellele, mida saad kontrollida ja õpi oma vigadest. Sageli on asjad, mille pärast muretseme, meie kontrolli alt väljas ja me ei saa neid niikuinii muuta. Mõtle, kas su hirm on üldse ratsionaalne.

Tekita harjumus õppida enda ja teiste inimeste vigadest. Kui midagi läheb valesti, võta selle üle järelemõtlemiseks aega ja tee plaan järgmiseks korraks, kui selline olukord peaks uuesti juhtuma. Mida teed siis teisiti? Kui sul on plaan valmis, oled enesekindlam.

Harjumuste ideed:

  • Kui olen midagi sassi ajanud, küsin endalt: “Mida ma saan sellest olukorrast õppida?”.
  • Pärast hirmutava ülesande saamist mõtlen võimalike tagajärgede üle.
  • Pärast seda, kui hakkan täitma sarnast ülesannet, mida olen varem teinud, tuletan endale meelde, kuidas ma seda eelmisel korral tegin.

Energiapuudus

Kas tunned füüsilist väsimust? Kas sul on unepuudus või pole sa ammu trenni teinud? Kas sul on ebatervislikud toitumisharjumused?

Kui sa ei ole füüsiliselt ja vaimselt vormis, on ülesandeid väga lihtne edasi lükata. Nii et võib-olla on üks viis, kuidas alustada võitlust edasilükkamisega, läbi oma toitumis- ja magamisharjumuste?

Mida saaksid teha, et olla igas mõttes vormis? Kas juua rohkem vett? Teha rohkem pause ja ennast sirutada, venitada, silmi puhata? Kas sööd tervislikku hommikusööki? Millise pisikese tegevuse saaksid oma päeva lisada, et vormi parandada?

Harjumuste ideed:

  • Pärast laua tagant püsti tõusmist sirutan ennast.
  • Pärast sülearvuti avamist täidan klaasi veega.
  • Pärast õhtuste uudiste vaatamist panen end magamaminekuks valmis.

Lühiajaline mõtlemine

Kas eelistad teha asju, mille tulemuseks on kohene rahulolu? Ja edasi lükata tegevused, mis tekitavad kohest ebamugavust? Kuigi sa tead, et pärast selle keerulise asja ära tegemist tunned sa hiljem palju suuremat rahulolu.

See on meie kõigi jaoks väga loomulik. Meie aju töötab nii. Ta otsib naudingut ja väldib valu. See tähendab, et kipume raskeid ülesandeid edasi lükkama ja otsustame selle asemel teha midagi lihtsat ja lõbusat.

Püüa teadvustada neid tagajärgi, mis tekivad, kui sa nüüd seda tähtsat, kuid rasket ülesannet ei tee. Mõtle oma “tuleviku mina” peale. Mõtle, kui hästi tunned end, kui see ülesanne on õigel ajal tehtud, ja kui halvasti tunned end, kui pead selle kallal terve öö enne tähtaega töötama. Tulevikus oled endale oma heade otsuste eest väga tänulik.

Harjumuste ideed:

  • Pärast ülesande edasilükkamist mõtlen, kuidas mu “tuleviku mina“ sellesse suhtub.
  • Pärast suure, raske ja tähtsa ülesande saamist kujutan ette, kui mõistlik on selle õigel ajal ära tegemine ja kui hea tunne on, kui see tehtud saab.
  • Pärast tähtsa ülesande täitmist ütlen: “Võta heaks, “tuleviku mina”!”

Ülekoormus

Kas sulle tundub, et nii palju on teha, et sa ei saa hakkama? Kas sind ootab ees tõesti suur ja raske ülesanne ja sa ei tea, kuidas sellega toime tulla? Kas tunned end kõigest toimuvast ülekoormatuna?

Põhjused, miks sellesse olukorda sattusid, võivad olla erinevad. Võib-olla sa ei tea, kuidas öelda “ei!”? Võib-olla pole sa harjunud abi küsima? Võib-olla pead midagi juurde õppima?

Igal juhul proovi jääda rahulikuks ja seda olukorda üks sõlm korraga lahti harutada. Alusta väikseimast ja lihtsaimast sõlmest. Midagi, mida saad kohe praegu teha, mis ei nõua palju pingutust.

Võib-olla saad koostada nimekirja kõigest, mida pead tegema, ja teha selgeks, millised sammud pead astuma. Äkki on keegi kellelt abi küsida. Võib-olla pead lihtsalt lõõgastuma ja veidi aega maha võtma. Ehk aitab isegi väike uinak.

Harjumused:

  • Kui märkan, et olen ülekoormatud, hingan kolm korda sügavalt sisse-välja.
  • Pärast suure ülesande saamist jagan selle väiksemateks sammudeks.
  • Kui tunnen end ummikus, küsin abi.

Motivatsiooni puudumine

Kas sul puudub huvi oma kohustuste vastu? Kas sa ei taha neid teha? Kas tunned motivatsiooni puudust?

Nagu sa edasilükkamise võrrandist mäletad, peab meil olema piisavalt motivatsiooni, et kaaluda üles takistavad ja demotiveerivad tegurid.

Motivatsioon on ka Foggi käitumismudeli üks peamisi komponente, mis ütleb – kui sul puudub üldse motivatsioon või motivatsioon ei ole piisavas korrelatsioonis sinu võimega ülesannet täita – sa ei tee seda.

Seega on sul kaks võimalust – sa pead oma motivatsiooni tõstma või pead tegema ülesande nii lihtsaks, et sinu praegusest motivatsioonist piisab selle tegemiseks.

Alusta ülesande lihtsustamisest ja seejärel leia viise enda motiveerimiseks. Saad kasutada alamülesandeid, delegeerida osa ülesandest, muuta see konkreetsemaks ja selgemaks, teha mõnda eeltööd või õppida midagi uut, mis aitab seda teha. Kui sellest ei piisa, mõtle välja, mis sind seda tegema motiveeriks.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui tunnen end ülesande suhtes demotiveerituna, mõtlen välja esimese väikese sammu, mida saaksin teha.
  • Kui olen ülesande pärast ärritunud, küsin nõu sõbralt või kolleegilt.
  • Pärast töölaua taha istumist vaatan oma elukaaslase/laste/pere/armsama fotot ja tuletan endale meelde, et teen seda nende heaks.

Enesekontrolli puudumine

Kas avastad end sageli sotsiaalmeediat kerimas, töölauda puhastamas, uudiseid lugemas, veebipoode sirvimas või mõne muu lihtsa asendustegevusega tegelemas selle asemel, et oma tähtsa ülesande kallal töötada?

Enesekontroll peegeldab inimese võimet oma käitumist ise reguleerida, et sundida oma kavatsusi ellu viima ja tegutsema tema huvides, eriti pikas perspektiivis.

Enesekontrolli puudumine viib sageli edasilükkamiseni. Hakkad tegema asju, mida tegema ei pea, öeldes endale, et hakkan tööle vaid paari minuti pärast. Loen selle artikli lõpuni, vaatan veel ühe video, kerin lihtsalt Facebooki seina lõpuni, jne.

On üks ingliskeelne akronüüm – HALT, mis tuleb sõnadest hungry (näljane), angry (vihane), lonely (üksik) ja tired (väsinud). Kui üks või isegi mitu nendest käib hetkel sinu kohta, siis on su enesekontroll vähenenud ja sa ei suuda kiusatusele tegevust edasi lükata vastu panna.

Seega, ära võta keerulisi ülesandeid ette kui sul on kõht tühi, kui sa oled kellegi peale pahane, kui sa tunned, et oled üksi jäetud või kui sa pole korralikult välja puhanud. Proovi piisavalt magada, söö tugev hommikusöök, väldi inimesi või olukordi, mis sind “keema ajaks” ja küsi abi.

Harjumuste ideed:

  • Pärast seda, kui vihastan hingan 10 korda sügavalt sisse.
  • Pärast seda kui olen valmis tööle minema, panen kotikese pähkleid taskusse.
  • Pärast äratuse panemist käivitan telefonis une jälgimise rakenduse.

Kokkuvõtteks

Need olid vaid mõned põhjused, miks kipume tegevusi edasi lükkama. Tõenäoliselt on mõned neist asjakohased ka sinu jaoks ja loodetavasti leidsid ideid, mida saad enda parandamiseks teha.

Saa teadlikuks oma edasilükkamiste põhjustest ja koosta plaan, kuidas neist üle saada. Loo mõned pisikesed harjumused, mis eemaldavad demotiveerivad ja takistavad tegurid ning aitavad tekitada rohkem enesekontrolli ja motivatsiooni.

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

10 põhjust, miks me asju edasi lükkame2023-04-28T12:51:13+02:00

Õpi motivatsiooni paremini kasutama

Õpi motivatsiooni paremini kasutama

Olen varem kirjutanud, et harjumus saab alguse päästikust, misjärel toimub tegevus ise ning kõik selle nimel, et saada preemia. Võtan nüüd taas appi Stanfordi Ülikooli professori Dr BJ Foggi ja vaatame lähemalt, millest tegevused veel sõltuvad.

Dr Fogg on välja töötanud käitumismudeli, mille järgi mõjutavad meie tegemisi motivatsioon, tegevuse keerukus ja ka päästik. Kui meie motivatsioon on madal, ei ole me võimelised keerulisi ja raskeid asju tegema. Kui meie motivatsioon on kõrge, saame hakkama peaaegu kõigega. Ehk siis peaksime tegevusi valima vastavalt oma motiveeritusele. Madala motivatsiooni korral ei ole mõtet võtta ette suuri asju, sest me ei saa nendega hakkama. Samuti ei ole kõrge motivatsiooni korral mõtet seda raisata ja tegeleda pisikeste või lihtsate asjadega. Laes motivatsiooni korral valmista ennast ette ajaks, kui see langeb ja tee ära tegevused, mis aitavad sul hiljem madalseisust kergemini välja tulla. Näiteks valmista endale järgmiseks nädalaks ette tervislikud snäkid, et raskes olukorras ei tekiks isu endale rämpsu sisse ajada.

Õpi motivatsiooni jälgima ja vastavalt sellele tegutsema.

Kui aju ei saa signaali, et nüüd on tarvis aktiveerida mingi tegevus, siis ei toimu midagi. Seega ei tohi unustada ka päästikut. Motivatsioon võib olla kõrge ja tegevus lihtne, aga kui meil ei tule meelde, et peaks seda tegema, siis loomulikult ei teegi.

Seega kui sa tahad midagi uut tegema hakata (või tahad kedagi teist tegema panna), siis hoolitse selle eest, et tegevus oleks piisavalt lihtne, ei nõuaks suurt motivatsiooni ja oleks olemas ka päästik, mis paneb tegutsema. Pole mõtet võtta kohe ette keerulisi tegevusi, mis nõuavad motivatsiooni, kui tead, et see on pidevalt kõikuv. Pigem alusta väikestest tegevustest ning liigu samm-sammult edasi, kuni lõpuks muutuvad ka keerulisemad tegevused lihtsamaks ja vähem tahtejõudu nõudvateks.

Alusta väikestest tegevustest, mille suudad isegi motivatsiooni puudumisel ära teha.

Ma ise olen motivatsiooni tippaegadel teinud endale plaanid, mis aitavad ka madalseisus tegutseda ja vähendavad käega löömise ohtu. Näiteks kui motivatsioon peaks mingil põhjusel langema ja ma ei viitsi hommikul välja liigutama minna või muutub see tegevus mõnikord liiga keeruliseks (hakkab pussnuge sadama või olen kuskil reisi), siis on mul olemas plaan. Ma ei loobu liigutamisest, vaid tegutsen toas ja väiksemal kujul: teen päikesetervituse, istun korraks ning mõtlen läbi eelseisva päeva ja visualiseerin natuke tulevikku. Selles pole mitte midagi halba, kui vahel ei suuda esialgset plaani ellu viia. See on täiesti normaalne. Aga plaanist loobumine ei tohi harjumuseks saada.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Õpi motivatsiooni paremini kasutama2023-04-06T20:34:15+02:00

Mida teha pärast motiveerivat koolitust?

Mida teha pärast motiveerivat koolitust?

Lugemise aeg: ~2,5 minutit

Arvatavasti oled käinud nii mõnelgi koolitusel, pärast mida on su motivatsioon laes ja oled valmis mägesid liigutama. See on väga hea ja seda ongi meile tarvis, aga küllap oled isegi märganud, et motivatsioon ei ole püsiv. Enne koolitust polnud motivatsiooni ollagi, koolituselt tulles ajas ta lausa üle ääre ja võib kindel olla, et varem või hiljem ta jälle langeb. Mulle meeldib Zig Ziglari ütlus “Inimesed ütlevad sageli, et motivatsioon ei püsi. Sama on pesemisega ja seepärast soovitataksegi seda iga päev teha.” Seega motivatsiooni püsimiseks peame ennast iga päev motiveerima ja see on küllaltki raske ülesanne. Aga mida teha siis, kui on just käidud suurepärasel koolitusel, saadud hiigelkoguses motivatsiooni, uusi teadmisi ning nippe ja on soov sellest maksimumi võtta?

Selleks, et tugevat väärtuslikku emotsiooni maksimaalselt ära kasutada, tuleb seda rakendada harjumuste loomiseks. Harjumused on automaatsed tegevused, mis ei nõua motivatsiooni. Nende loomisega kindlustad õpitud teadmiste kasutamise pikemalt ja ka rasketel aegadel.

Loo harjumusi, et ka madalama motivatsiooni korral edukalt edasi areneda.

Võimalik, et panid koolitusel kirja mõned tegevused, mida sa nüüdsest tegema kavatsed hakata, et oma elu täiesti uuele tasemele viia. See on suurepärane! Hakka neid tegema, aga kasuta saadud hoogu ka selleks, et mõelda välja, mis saab siis, kui sul ei ole võimalust, tahtmist või viitsimist seda samal kujul teha. Tükelda oma tegevus pisemateks sammudeks ja pane enda jaoks paika, mis on see kõige väiksem samm, mille sa iga päev kindlasti ära teed. Kui sul ei ole võimalik tunniks ajaks trenni minna, siis mida sa selle asemel teed, et harjumus alles jääks? Ära jäta seda tegevust täiesti ära, vaid tee näiteks 30 sekundi jooksul mõni pisike liigutus. Siruta ja venita ennast, pane tossud kas või korraks jalga ja võta uuesti ära, aga ära jäta seda täielikult tegemata, vastasel juhul ei muutu see sinu jaoks harjumuseks. Tee seda tegevust iga päev (ükskõik kui imepisike samm see ka pole) ja tähista oma saavutust. Ära ole kurb või löödud, et sa ei suutnud täna tund aega uuele tegevusele keskenduda. Ole õnnelik, et tegid midagigi ära ja tunne uhkust, et sa ei andnud täielikult alla.

Valmista ennast motivatsioonilanguseks ette ja pane paika, mis on kõige väiksem asi, mille sa ikkagi iga päev ära teed, kui see juhtub.

Vali välja 2-3 mõtet (ära proovi korraga kõike teha, tule teiste asjade juurde hiljem tagasi), mis sind selle koolituse jooksul kõige rohkem puudutasid ja mõtle välja, kuidas sa saaksid neid enda elus rakendada. Mitte lihtsalt mõni nädal nendega tegeleda ja siis ära unustada, vaid need harjumusteks muuta. Muuta need automaatseteks tegevusteks ja teha neid iga päev kas või elu lõpuni. Alusta võimalikult pisikestest asjadest ja kui need muutuvad sinu jaoks juba lihtsaks ja automaatseks, siis võta järgmine samm juurde. Sellise järk-järgulise arenemise juures võid olla kindel, et muutud iga päevaga paremaks ja väldid oma arenguteel suuri kõikumisi.

Arenda ennast samm-sammult edasi ja ära looda ainult motivatsioonile.

Olles ise tohutult paljudel koolitustel käinud ja neid ka ise läbi viinud, olen näinud, kui palju saadavast motivatsioonist läheb tegelikult raisku, kui meil ei ole plaani, kuidas tegevused harjumusteks muuta ja ka motivatsioonilanguse korral edasi toimetada. Soovitan soojalt saadud hoogu ära kasutada ja rakendada seda ka harjumuste loomiseks. Et harjumuste loomise kohta rohkem teadmisi saada, loe ka teisi harjumuste blogi postitusi, kus räägin kõigest lähemalt.

 

Martin Mark - Pisikeste harjumuste koolitajaKirjutas Martin Mark

Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee

Alusta esimese hea harjumuse loomist!

Minu esimene pisike harjumus - juhend

Siin on sulle tasuta juhend,
kuidas lihtsasti ja kiiresti endale üks uus kasulik harjumus tekitada

Lisaks saad kolm korda kuus
“Natuke parem!” uudiskirja praktiliste nippide ja inspiratsiooniga
uute harjumuste tekitamiseks

Mida teha pärast motiveerivat koolitust?2023-04-05T13:14:17+02:00

Title

Go to Top