Miks me tegevusi edasi lükkame?
On esmaspäev. Ideaalne aeg uue alguse tegemiseks ja lõpuks oma suure projekti kallale asumiseks, millega oled venitanud. Oled puhanud, tunned ennast hästi, avad sülearvuti ja asud tööle.
Aga oota, postkastis peaks olema üks oluline e-mail, millele su töökaaslane pidi vastama esmaspäeva hommikuks. Lähed vaatad, kas see on olemas, sest seal peaks olema olulist informatsiooni selle projekti ühe osa kohta.
Vastust veel pole, kuid selle asemel märkad huvitavat e-maili sinu lemmik veebipoes toimuva suure allahindluse kohta. See kestab ainult kolm päeva, nii et tuleb kohe vaadata, et sa ei jääks ühestki heast diilist ilma.
Mõned klikid veebipoes. Seejärel satud e-poe Facebooki lehele, et sooduskupong leida. Seal aga märkad, et sul on 17 teavitust. Soovid palju õnne sünnipäevaks oma sõbra tuttava ämmale. Märkad lahedat videot ja jõuad YouTube’i.
Siis helistab sõber ja küsib sinu nädalavahetuse kohta. Siis soovib töökaaslane abi. Siis tunned end näljasena ja lähed otsid näksimist. Siis märkad, et prügikast on täis ja viid selle välja. Siis kohtud naabriga ja jääte jutustama. Siis meenub sulle lõpuks oma suur projekt ja otsustad sellega alustada.
Kuid millegipärast on see nii keeruline ja ei tea isegi kust pihta hakata. Siis kutsutakse lõunale ja otsustad, et tühja kõhuga nagunii tööd teha ei saa. Alustad hoopis pärast lõunat.
Tagasi tulles on järgmised segajad, takistused, tähelepanu püüdjad ja nii edasi. Sa viivitad ja viivitad ning lõpuks oled sa stressis, ülekoormatud, ärevil ja nii edasi.
Kõlab tuttavalt? Ühel või teisel moel oleme kõik seal olnud – olulisi ülesandeid edasi lükanud. Aga miks see juhtub?
Edasilükkamise valem
Selleks, et midagi ära teha, on meil tarvis enesekontrolli. See on nagu meie sisene võitlus impulsiivsuse ja õige või kasuliku tegemise vahel. Enesekontroll on võime kontrollida enda emotsioone, käitumist ja kirgi välistele nõudmistele vaatamata.
Enesekontrolli toetab meie motivatsioon – ootus saada oma pingutuste eest tasu. Kui meil puudub ülesande täitmiseks motivatsioon, ei juhtu midagi. Me ei tee seda tegevust. Kui ülesanne on piisavalt lihtne piisab vähesest motivatsioonist. Mida keerulisem on tegevus, seda rohkem motivatsiooni me selle tegemiseks vajame.
Üsna sageli kogeme ka mõningaid demotiveerivaid tegureid. Meil võib olla hirm ebaõnnestumise ees, ülesanne võib olla ebameeldiv või tunneme end lihtsalt ülekoormatuna. Lisaks võivad esineda muud takistavad tegurid nagu kurnatus, perfektsionism või tähelepanu hajumine.
Lühidalt öeldes, kui demotiveerivad ja takistavad tegurid kaaluvad üles enesekontrolli ja motivatsiooni, hakkame tegevusi edasi lükkama.
Mida teha, et vältida edasilükkamist?
Nagu näeme sellest lihtsast võrrandist, peame veenduma, et demotiveerivate ja takistavate tegurite kombinatsioon on madalam kui meie enesekontroll ja motivatsioon.
Nagu alati, kui tahame hakata mingeid muudatusi tegema, peame esiteks olema oma olukorrast teadlikud. Me vajame arusaamist, mis on need põhjused, miks me prokrastineerime.
Edasilükkamise põhjused võivad olla olenevalt ülesannetest ja tegevustest erinevad. Näiteks aruande kirjutamist lükkad edasi ühel põhjusel, aga jõusaali minemist teistel põhjustel. Kuigi need mõlemad võivad juhtuda ka samal põhjusel, näiteks kui oled liiga väsinud.
Mõtle praegu ühele ülesandele või olukorrale, kus sa tavaliselt kipud tegevust edasi lükkama. Proovi välja selgitada, millised demotiveerivad või takistavad tegurid sul on. Kas on midagi, mis sind segab? Kas oled tavaliselt liiga väsinud, et seda teha? Kas sa kardad midagi? Võib-olla see ülesanne ei huvita sind ja see on sulle ebameeldiv? Kas sul puudub motivatsioon või enesekontroll?
Erinevaid tegureid ja nende kombinatsioone võib olla palju. Samuti ei pea need olema kogu aeg ühesugused. Mõnel päeval võib olla üks segaja, teisel päeval aga uued takistused.
Nii et ole teadlik põhjustest, miks sa prokrastineerid. Mida paremini sa ennast tunned, seda lihtsam on midagi muuta!
Kuidas neid muudatusi teha ja kuidas kasutada harjumusi edasilükkamisega võitlemiseks? Sellest kirjutan juba õige pea järgmistes blogipostitustes.
Kirjutas Martin Mark
Martin on Harjumused.ee ja Habitsmastery.com looja. Ta on aastast 2014. pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja (Certified Tiny Habits® Coach).
Martin õpetab enesearenguhuvilistele, kuidas pisikesi harjumusi luues pidevalt areneda ja oma eesmärke saavutada. Ta räägib harjumustest erinevatel konverentsidel ja seminaridel, viib läbi praktilisi töötubasid ja pakub ka individuaalset coachingut. Võta Martininga ühendust kirjutades: martin@harjumused.ee