About Martin Mark

This author has not yet filled in any details.
So far Martin Mark has created 15 blog entries.

Kuidas äratuse edasilükkamisest lahti saada?

Lugemise aeg: 7 minutit

On alles pime. Teki all on soe. Näen jaburat, aga huvitavat unenägu, kui äkki hakkab kostuma tüütu pinin, mis muutub üha valjemaks ja valjemaks. Ohh… juba äratus. Lükkan selle edasi. Viis minutit veel. Jõuan kaheks sekundiks silmad kinni panna, ja juba jälle ta karjub mu peale. Kuidas see võimalik on, et viis minutit möödub hommikuti vaid hetkega? Lükkan äratuse veel korra edasi. Kirun ennast ja kogu maailma. Juba enne voodist välja saamist on tuju rikutud.

Kas tuleb tuttav ette? Sai ehk natuke liialdatud, aga kuulen oma koolitustel ja kursustel nii noorte kui vanemate käest, et hommikune äratuse edasilükkamine on paljudel halb harjumus, millest soovitakse lahti saada. Samas on tulnud välja, et mõni isegi naudib edasilükkamist ja paneb äratuse meelega varasemaks kui tarvis, et ärgata, näha, et saab veel pool tundi magada, ja siis suure naudingutundega tagasi põõnama minna.

Muidugi on ka palju neid, kelle jaoks ei ole probleem kohe äratuse peale püsti hüpata ja tegutsema hakata. Mõni teeb seda isegi kell viis, et oleks tunnike aega võimelda, plaane teha ja midagi uut õppida (Robin Sharma 5 AM Club).

Ma ise olen vist oma elu jooksul paar korda äratust edasi lükanud, kui sedagi. See harjumus sai alguse kooliajast, kui võtsin unest viimast ja magasin nii kaua kui võimalik. Äratust edasi lükata ei olnud võimalik, sest siis oleksin bussist maha jäänud. Hiljem, juba nutitelefonide ajastul, tekkis aga rumal harjumus pärast äratuse kinni panemist jääda telefoni vahtima. Tuleb ju kohe kõik teavitused üle vaadata. Kindlasti tuli öösel väga palju tähtsaid kirju ja sotsiaalmeediasse postitati ka palju lahedaid meeme, mis kõik on vaja kohe ära tarbida. Lõpuks sai sellest veel hullem harjumus kui äratuse edasi lükkamine, sest ajule meeldib vahetu uudsus ja telefoni näppimine pakub seda kuhjaga.

Kuna mul pole voodist välja hüppamisega probleeme olnud, siis minu puhul toimis sellest harjumusest lahti saamiseks telefoni voodi kõrvalt kaugemale kapi peale panek, et äratuse kinni vajutamiseks peaks juba voodist välja tulema. Paljalt jahedas toas püsti seistes ei teki tahtmist telefoni näppima jääda ja et ei tekiks kiusatust tagasi voodisse pugeda on mul oma järgmise hommikuse tegevuse, võimlemise, jaoks põrandal joogamatt, mille peale astudes hakkab võimlemine nagu iseenesest pihta.

Seega sain hommikul voodis telefoni näppimise harjumusest lahti, tekitades õhtul harjumuse telefon pärast äratuse sisse lülitamist kapi peale panna. Sama nipp võiks toimida ka äratuse edasilükkamisest lahti saamiseks, aga olen kuulnud, et vahel see ei aita. Mida siis veel võiks teha?

Võta nutirakendused appi

Selle asemel, et telefoni orjaks olla võiks ju seda nutikat masinat enda heaks ära kasutada. On ju nutitelefonile olemas miljoneid kasulikke rakendusi, mis meid aitavad (jättes kõrvale kümned miljonid rakendused, mis meid kuidagi edasi ei aita). Tegin natuke uurimistööd, milliseid ärkamist abistavaid rakendusi olemas on. Toon mõned huvitavamad välja.

Alarmy (IOs, Android, tasuta)

See rakendus teeb äratuse kinni panemise keerulisemaks ja pakub lihtsa nupuvajutuse asemel võimaluse valida erinevate ülesannete vahel, mida pead äratuse vaigistamiseks tegema. Näiteks saad rakendusele selgeks teha, et pane äratus kinni siis, kui ma olen vannitoa kraanikausist pilti teinud. Või siis, kui ma olen telefoni 50 korda korralikult raputanud. Või siis, kui oled mõne matemaatikaülesande ära lahendanud. Või siis, kui oled telefoniga mingit kindlat triipkoodi skänninud. Pärast sellist tegevus oled arvatavasti juba voodist kaugele jõudnud ja ennast üles äratanud.

Wakie (IOs, Android, tasuta)

Wakie pakub, et äratuse asemel võib lasta mõnel võõral inimesel endale helistada. Ma kujutan ette, et mind, kellele üldse telefoniga rääkida ei meeldi, motiveeriks see vist enne äratust ärkama, et saaks selle välja lülitada ja pääseks kellegagi rääkimisest. Aga äkki mõnele meeldib hommikul paar sõna täiesti võõra inimesega juttu vesta.

Walk me up (IOs, Android, tasuta)

Selle rakendusega pead äratuse kinni panemiseks teatud arvu samme kõndima. Mõõda ära, mitu sammu pead tegema, et kööki või vannituppa jõuda. Või mitu sammu on tarvis teha, et majale tiir peale joosta 😀

Sleep Cycle  (IOs, Android, tasuta)

See on rakendus, mida ma ise kasutan. Mul on selle tasuta versioon, mis on täiesti piisav. See jälgib sinu und ja äratab su üles siis, kui sa pole parasjagu sügavas unes. See tähendab, et äratuseks pole kindlat kellaaega, vaid näiteks pooletunnine ajavahemik. Olen seda aastaid kasutanud ja mulle meeldib. Mis siis, et vahel on äratus paarkümmend minutit varem, aga ärkamine on tänu äpile palju kergem.

Lisaks võib leida veel igasuguseid ärkamisega seotud rakendusi. Näiteks selline, mis postitab sotsiaalmeediasse midagi piinlikku, kui sa äratust edasi lükkad, või isegi selline, mis võtab sinu kontolt raha, kui õigel ajal üles ei saa. Tundub, et inimestel on tõesti ärkamisega probleeme, sest neid rakendusi on alla laetud kümneid miljoneid kordi. Uuri ja katseta, äkki leiad mõne sellise, mis sulle abiks on!

Mis on äratuse edasi lükkamise tegelik põhjus?

Kuid tegelikult võiksime hoopis välja selgitada, mis on meie hommikuse raske ärkamise tegelik põhjus. Äratuse edasilükkamine on ju tagajärg. Põhjus on aga enamasti see, et me pole piisavalt palju magada saanud. Mis on lahendus? Väga lihtne – mine varem magama või tee päeva jooksul väike uinak. Ma olen kindel, et enamus meist leiab võimaluse tunnike varem voodisse kobida või päeva jooksul kümneks minutiks silmad kinni panna, kui seda vaid soovib. Kui sul tõesti selliseid võimalusi ei ole, siis peaksid arvatavasti oma elus mingeid suuremaid muudatusi tegema, sest une arvelt elamine mõjub lõpuks laastavalt.

Tee lühike uinak

Kui tunned päeva jooksul suurt väsimust, siis proovi kohvi joomise asemel leida võimalus, et 10-20 minutiks tukastada. Tööl võib seda raskeks osutuda, aga ehk siiski leiad mõne vaikse nurga, või saad pea kas või korraks lauale toetada. Pane kõrvaklapid pähe ja kuula rahustavat muusikat, mõnda igavat taskuhäälingut või kasuta spetsiaalseid rakendusi, mis aitavad kiire uinaku teha (otsi märksõnaga power nap). Paljudes moodsamates töökohtades on loodud võimalused ja isegi spetsiaalsed kohad tukkumiseks, sest saadakse aru, et puhanud inimene on palju produktiivsem ja temast on ettevõttele rohkem kasu kui kohvi täis tuubitud hajevil zombist. Mõtle, kas sul on võimalik päeva jooksul selline pisike uinak teha. Tehke kolleegide ja ülemusega kokkulepe, et selline asi on vajalik ja lubatud.

Mine varem magama

Kuidas aga õhtul varem magama saada? Tekita endale kindel rutiin ja loo harjumusi, mis aitavad õhtul rahuneda ning uneks valmistuda. Esimesena muidugi klassikaline soovitus, mida kõik niigi teavad (aga ei tee) – lülita igasugused ekraanid vähemalt pool tundi enne voodisse minekut välja. Arvuti, televiisor, tahvelarvuti ja muidugi ka telefon! Lisaks kasuta nendel seadmetel sinise valguse filtrit, mis muudab ekraani värvid õhtul soojemaks ja tuhmimaks ega tekita ajus tunnet, et on keskpäev. Enamusel telefonidel on see funktsioon juba sisse ehitatud, lülita see lihtsalt sisse või otsi rakendusi, mis teevad sama asja (kasuta otsimisel märksõnu twilight, blue light filter jms). Sama asja saad teha ka arvutis. Ka seal on viimastes operatsioonisüsteemide versioonides see funktsioon juba olemas. Ise olen aastaid kasutanud sellist programmi nagu F.LUX.

Kui oled suutnud tekitada endale harjumuse ekraanidest varem lahti saada, siis proovi ka igal õhtul samal ajal voodisse minna. Nii harjuvad keha ja aju ennast sel ajal uinumiseks ette valmistama. Magamamineku aeg säti vastavalt oma ärkamise ajale. Kindlasti sa tead, mitu tundi und sul on tarvis, et saaksid välja puhatud. Kui sul on kogunenud juba pikaajaline unevõlg, siis esialgu võib see olla aeg olla pikem. Minul näiteks on tarvis magada 8-9 tundi, et oleksin päeva jooksul reibas, peaksin ilusti õhtuni vastu ja suudaks ka trenni teha.

Mida veel saaks teha, et uni tuleks? Üks põhjus on tihti see, et voodisse jõudes hakkavad peas keerlema töö- ja muremõtted, see aga hoiab aju ärkvel. Mina ise loen argimõtete peast saamiseks raamatut. Toimib hästi, aga raamatud peab hoolikalt valima. On juhtunud, et magama jäämise asemel avastan, et kell on juba kaks öösel, aga mina ikka veel loen. Seda juhtub häid ja väga põnevaid raamatuid lugedes, mida ei suuda kuidagi käest panna. Minu puhul näiteks Dan Browni raamatud – neid ma enam voodis ei loe. Samuti ei sobi mulle voodis lugemiseks n-ö tarkust täis raamatud, mis panevad kaasa mõtlema ja annavad uusi ideid. Selle asemel loen näiteks raskemaid teadusest kirjutavaid raamatuid või minu jaoks igavamat kirjandusklassikat. Näiteks “Meister ja Margarita” oli raamat, mida ma ei suutnud korraga üle ühe peatüki lugeda ja aju tahtis juba raamatut kätte võttes pigem kohe magama jääda kui seda lugema hakata. Ideaalne une tekitamise raamat.

Selleks, et raamatu lugemine meelest ei läheks, on üks hea pisike harjumus, mida ise kasutan: pärast hommikul voodi ära tegemist panen raamatu padja peale valmis. Selle nägemine toimib õhtul hea meeldetuletusena. Varem juhus mul tihti, et õhtul panin raamatu voodi alla ja sinna see ununeski.

Kui lugemine pole sinu jaoks, siis proovi midagi kuulata. Kas spetsiaalseid und tekitavaid meditatsioone või näiteks mingeid igavamaid taskuhäälinguid. Siin vaata seadetest üle, et audiomängija jääks pärast faili lõppu seisma ega mängiks terve öö.

Uni on meie jaoks ülioluline, korralik väljapuhkamine teeb meid palju produktiivsemaks, sõbralikumaks, tervislikumaks ja üldse paremaks inimeseks. Tekita hommikusse harjumusi, mis sind voodist välja aitavad ja õhtusse harjumusi, mis sind õigel ajal voodisse viivad ning hea une toovad.

Pea meeles, et muutuste tegemine on pikaajaline ja pidev protsess. Sinust ei pruugi ühe nädalaga saada kohe voodist välja hüppajat, aga sa saad iga päev teha pisikesi samme selles suunas, et oleksid kogu ülejäänud elu korralikult välja puhanud ja ärkamine oleks lihtsam. Tee samm-sammult väikesi muutusi ja peagi tõestad endale, et suudad hommikul ilma äratust edasi lükkamata ärgata.

Kuidas äratuse edasilükkamisest lahti saada?2019-02-10T19:25:40+02:00

Kolm tegurit, millest meie harjumused sõltuvad

Lugemise aeg: 5 minutit

Esimene asi, mille ma pidin Dr BJ Foggi juures õppides selgeks saama, oli tema käitumismudeli (BJ Fogg’s Behavior Model) kahe minutiga lahti seletamine. Olen selle mudeli põhimõtteid juba põgusalt ka ühes eelnevas postituses (Õpi motivatsiooni paremini kasutama) kirjeldanud, aga nüüd teen seda põhjalikumalt ja räägin, mida see mudel endast täpsemalt kujutab ning kuidas seda enda kasuks tööle panna.

BJ käitumismudel ütleb, et käitumine on motivatsioon, võime ja päästik kõik samal ajal (behavior = motivation, ability, trigger). Mida see õigupoolest tähendab?

Igasugune käitumine või tegevus sõltub sinu motivatsioonist, sinu võimest seda teha ja päästikust, mis annab sulle tegevuse alustamiseks märku.

Kui vaadata seda mudelit piltlikult, siis y-teljel on motivatsioon, mis võib olla madal või kõrge. X-teljel on meie võime või võimalus seda tegevust teha (see võib olla meie jaoks lihtne või raske). Kui meie motivatsioon on kõrge ning tegevus on lihtne, siis pole probleemi seda teha. Kuid seda ainult juhul, kui on olemas ka selle mudeli kolmas komponent – päästik. Joonisel illustreerib päästikut aktiveerimisläve joon, mis näitab, kust alates on päästikud edukad. Kõik tegevused, mis “päästetakse lahti” sellest joonest kõrgemal, saavad toimuma, sest selleks on olemas vajalik kogus motivatsiooni ning see tegevus on lihtsasti teostatav. Seevastu tegevused, mis satuvad aktiveerimiskõverast allapoole, jäävad tegemata isegi siis, kui päästik on olemas. Sellisel juhul on kas motivatsioon liiga madal või tegevus ise liiga keeruline.

 kaitumismudelwww.behaviormodel.org

Näiteks kui tegevuseks on hommikul pärast ärkamist kolme kätekõverduse tegemine, siis eeldatavasti on see tegevus nii lihtne, et isegi madalama motivatsiooni korral jääb see aktiveerimisjoonest ülespoole ja saab päästiku olemasolu korral tehtud.

Kui aga tegevuseks oleks saja kätekõverduse tegemine, siis isegi kõrge motivatsiooni korral ei pruugi see tehtud saada, kuna see tegevus võib paljude jaoks olla lihtsalt liiga raske.

Võtame veel ühe näite, millega me kõik iga päev kokku puutume. Kui telefon heliseb (see on päästikuks), siis millised võimalikud tegevused meil on? Esiteks telefonile vastamine. See on meil kohe käepärast laua peal, me näeme, et helistab üks tore sõber ja motivatsioon kõnele vastata on kõrge, sest tahame teada saada, miks ta helistab. Äkki kutsub õhtul välja midagi ägedat tegema.

Teine võimalus on telefonile mitte vastata ja selleks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui sõbra kõnele vastamiseks on meil motivatsioon kõrge, siis keset kiiret aega võõrale numbrile vastamiseks töö katkestamine ei ole eriti motiveeriv ja motivatsiooni puuduse tõttu jääb see tegevus tegemata (kuigi päästik oli olemas ja tegevus on väga lihtne).

Või siis juhtub telefonile vastamine olema nii keeruline, et meil ei ole võimalik seda teha, kuigi motivatsioon on kõrge. Näiteks oled parajasti duši all, kui telefon heliseb. Sa kuuled helinat ja tahad vastata, aga märja, vahuse ja paljana mööda elamist ringi lipata on liiga tülikas ja telefonile jääb vastamata. Lisaks võib ka olla, et isegi kõrge motivatsiooni ja kergesti käepärast oleva telefoni korral jääb kõnele vastamata, sest päästikut ei olnud ehk telefon oli hääletu ja sa lihtsalt ei kuulnud seda.

Foggi käitumismudelisse saad asetada kõik oma igapäevased tegemised ja tegematajätmised ning näha, mis oli see põhjus, miks sa midagi tegid või ei teinud.

See kehtib ka nende tegevuste korral, mida sa tahad, et teised teeksid. Enne kellelegi mingi ülesande andmist mõtle järele, kas sellel inimesel on piisavalt kõrge motivatsioon ja kas see tegevus on tema jaoks piisavalt lihtne, et küündida üle aktiveerimisläve. Kui arvad, et ei ole, siis on kõige mõistlikum midagi selle juures muuta. Motivatsiooni tõstmise võiksid jätta kõige viimaseks võimaluseks, sest see on kõige raskem ja sõltub väga paljudest teguritest, mis ei allu sinule. Ja muidugi vaata, et oleks olemas ka päästik ja see inimene saaks täpselt aru, et ta peab just nüüd mingit ülesannet täitma hakkama.

Samal mudelil põhineb ka minu enda leiutatud plaan B harjumuste loomisel. Tavaliselt, kui me otsustame midagi oma elus muuta, juhtub see just seetõttu, et meil on mingil põhjusel motivatsioon tõusnud ja oleme valmis keerulisemaid asju ette võtma. Kuna motivatsioon ei ole mitte kunagi püsiv ja teatud aja möödudes see langeb, siis jäävad need uued tegevused enamasti katki. Et seda ei juhtuks, tulebki kasutusele võtta plaan B.

Plaan B seisneb selles, et kõrge motivatsiooni korral tuleb teha endale ka plaan ja ettevalmistused selleks ajaks, kui motivatsioon langeb.

Jah, see võib tunduda vastuolus igasugustele self-help teooriatega, mille järgi ei tule kõne allagi, et sa mõtled ka tagasilöökidest ja ebaõnnestumistest ja veel hullem, ennast selleks ette valmistad. Seda on siiski mõistlik teha. Kuna sa nüüd juba tead, et motivatsioon ja tahtejõud on nagu muskel, mis väsib, siis pea seda meeles ja kasuta seda teadmist ära.

Mõtle välja, kuidas ka motivatsiooni langedes püsida pealpool aktiveerimisjoont. Selleks pole muud võimalust kui tegevus lihtsamaks muuta. Kui sa oled kõrge motivatsiooniga võtnud endale eesmärgiks joosta kümme kilomeetrit päevas, siis motivatsiooni langedes sa seda ei suuda. Enamasti juhtubki siis, et sa jätad üldse jooksma minemata. Hiljem, motivatsiooni tõustes, hakkad sa seda kahetsema, sest uuesti nullist alustada on väga raske. Kui motivatsioon langeb, siis võta rahulikult ja lepi sellega, et see on täiesti loomulik. Jookse näiteks viis kilomeetrit, mitte ära jäta täielikult jooksma minemata. Mis siis, et sa täna ei suuda ja ei taha ja ei viitsi kümmet kilomeetrit joosta. Kui motivatsioon on veel rohkem langenud, siis jookse kas või üks kilomeeter. Ja kui motivatsioon on täielikult kadunud, siis pane lihtsalt tossud jalga, tee välisuks lahti, hinga sõõm värsket õhku ja tule tuppa tagasi. See võib tunduda totter, aga sellest piisab, et su harjumus jääks alles ja motivatsiooni tõustes on sul palju lihtsam jälle ka pikemat distantsi joosta. Muidugi tuleb siin olla ettevaatlik, et plaan B ei muutuks harjumuseks. Seda tuleks kasutada tõesti ainult viimases hädas.

BJ Foggi käitumismudel on suureks abiks igasuguste uute tegevuste planeerimisel ja ka teistele inimestele ülesannete jagamisel. Tee selle põhimõtted endale selgeks ja joonista kas või aeg-ajalt seda graafikut, et saaksid uued planeeritavad harjumused selle abil läbi mängida ja kindlasti ka plaan B välja mõelda.

Mis on see üks uus harjumus, mis sind hetkel elus kõige rohkem edasi aitaks? Pane see tegevus Foggi käitumismudelisse ja mõtle välja selle tegevuse väiksemad osad, mille igal juhul alati ära teha suudad.

Kolm tegurit, millest meie harjumused sõltuvad2016-10-10T10:17:37+02:00

Kuidas harjumusi lihtsalt luua?

Lugemise aeg: 3 minutit

Liikvel on väga palju erinevaid teooriaid selle kohta, kui kaua harjumuse kujunemine aega võtab. Olles seda valdkonda pikalt uurinud, olen kohanud erinevaid numbreid: 21 päeva, 30 päeva, 66 päeva, 90 päeva… ja neid on arvatavasti veel. Samuti öeldakse, et korraga on võimalik luua ainult üks harjumus ja ei tasu üldse proovidagi mitut korraga luua. Mina isiklikult olen kõikide nende pakkumistega nõus ja võiks panna nende ette, taha ja vahepeale veel kõik teised puuduolevad arvud ka.

Harjumiste kujunemine oleneb niivõrd paljudest erinevatest teguritest, et on täiesti võimatu mingit universaalset, alati sobivat päevade arvu paika panna. See oleneb harjumusest, inimesest, olukorrast, keskkonnast, teadmistest, oskustest, kogemustest jne jne jne. Seega võib su uus harjumus kujuneda nii 21 kui 90 päevaga või siis üldse mitte.

Harjumuste kujunemine oleneb paljudest erinevatest teguritest ja nendega mitte arvestades võibki harjumus loomata jääda.

Mulle endale meeldib tavapärasusele väljakutseid esitada, teha asju uutmoodi, leida uusi lahendusi, teha revolutsiooni. Seega oli mul väga hea meel, kui ma leidsin inimese, kes väitis, et viie päevaga on võimalik endale kolm uut harjumust luua. Jah, sa lugesid õigesti. VIIE päevaga. KOLM uut harjumust. Ja see ei olnud mingi suvaline vend, kes lambist nii ütles, vaid tegemist oli teile juba tuttava (neile, kes on ka minu eelnevaid postitusi lugenud) Stanfordi Ülikooli professori doktor BJ Foggiga. BJ on seda teooriat aastaid katsetanud ja julgeb seda nüüd kindlalt väita. Ja mina julgen seda kinnitada, sest oma esimese teadlikult loodud harjumuse muutsin ma BJ teooriat kasutades tõesti viie päevaga automaatseks. Õppisin seda meetodit BJ Foggi käe all ja olen nüüdseks pisikeste harjumuste meetodi litsenseeritud koolitaja.

Viie päevaga saab endale harjumuse tekitada?? Jah, saab!

Aga kuidas siis saab tekitada harjumuse viie päevaga, kui ma just enne ütlesin, et selleks võib kuluda 21, 90 või ükstapuha kui mitu päeva? Selleks on tarvis panna paika harjumuse kujunemist mõjutavad tegurid. Nii sinu uus harjumus, keskkond, tegutsemine kui ka mõtteviis peavad kindlalt paigas olema ja teatud tingimustele vastama, ainult sellisel juhul on see võimalik.

Lühidalt nendest tingimustest, millele harjumus peab vastama: selle tegemine ei tohi võtta rohkem aega kui 30 sekundit. Sa pead seda tegema vähemalt kord päevas ja selle tegemine peab olema võimalikult lihtne. Lisaks tuleb sul see uus harjumus siduda mingi kindla tegevusega, mida sa juba igapäevaselt teed ning pärast tuleb selle tegemist ka tähistada. Ja ongi kogu lugu. Sellisel viisil igapäevaselt tegutsedes on võimalik, et juba viie päevaga muutub harjumus automaatseks. Kuna tegevus on lihtne ja pisike, siis pole raske võtta käsile korraga kuni kolm harjumust.

Alusta harjumuse loomist tegevusega, mille saad tehtud vähem kui 30 sekundiga.

Kindlasti tekkis nüüd paljudel küsimus, et mismõttes 30 sekundit, selle ajaga ei jõua ju midagi teha. Tegelikult jõuab küll. Just sellised pisikesed harjumused võivad meie elu päris palju muuta ja tuua kaasa suuremaid murranguid. Mida selle ajaga jõuab teha? Näiteks juua hommikul klaasi vett, panna ühe asja oma kohale, sirutada selga, kallistada elukaaslast, puhata silmi… Samuti võib see pisike tegevus olla esimene samm mõne suurema harjumuse loomisel. Näiteks kui sa pole ennast aastaid liigutanud ja otsustad hakata trenni tegema, siis korraga mitmete kilomeetrite jooksmine võib üle jõu käia ja motivatsiooni langedes jääb see tegevus sinnapaika. Aga iga päev vähemalt tossud välja otsida ja jalga panna on tegevus, mille sa suudad igal juhul ära teha ja panna sellega aluse oma jooksmisharjumusele.

Võta mõni pisike tegevus ja muuda see endale viie või natuke rohkema päevaga harjumuseks ning kui see tegevus on juba automaatne, lisa sinna järgmine 30-sekundiline tegevus juurde ja võid kindel olla, et arened pidevalt ilma tagasilöökideta edasi!

Kui see imelihtne pisikeste harjumuste meetod hakkas sulle huvi pakkuma ja soovid selle abil oma elu tillukeste sammudega muutma hakata, siis liitu pisikeste harjumuste
e-kursusega: www.harjumused.ee/pisikeste-harjumuste-e-kursus

 

Kuidas harjumusi lihtsalt luua?2019-02-06T17:09:36+02:00