Meil kõigil on nii häid kui halbu harjumusi. Proovides endale uusi positiivseid tegevusi külge harjutada tuleb tihti tohutult vaeva näha ja lõpuks ei pruugi see ikka õnnestuda. Samas võime vahel avastada, et mõni mitte nii hea harjumus on tekkinud täiesti ootamatult ja iseenesest. Millest siis tegevuste harjumusteks muutumine ikkagi oleneb?

Võib öelda, et see sõltub kümnetest erinevatest teguritest. Üheks suuremaks neist on preemia, mille sa selle tegevuse tegemise eest saad. Teadlased väidavad, et iga harjumuse lahutamatuks osaks on sellele järgnev autasu, vastasel juhul sa seda ei teeks. Preemiaks võib olla hea enesetunne, täis kõht, midagi käegakatsutavat, mingi mõnus emotsioon… Variante on lõputult. Näiteks hammaste pesemisega kaasneb mõnus puhtuse ja värskuse tunne, õhtune krõpsupaki tühjendamine loob õndsa naudingu ja hommikused kümme kätekõverdust panevad tundma tugeva rammumehena.

Iga harjumuse üheks oluliseks osaks on preemia, mida sa selle tegevuse eest saad. Enamasti sa seda ei teadvusta, aga ilma selleta harjumus ei toimi.

Üks ja sama harjumus võib erinevate inimeste jaoks tähendada erinevat autasu ehk põhjust, miks nad seda teevad. Kui ühel on kujunenud jooksmisharjumus, et ennast energilisemalt tunda, siis teine käib regulaarselt jooksmas kalorite kaotamise nimel. Samuti on võimalik sama preemia kätte saada erinevaid tegevusi tehes. Näiteks lõõgastuda on võimalik nii igaõhtuse õllega kui mõne muu hingelähedase tegevusega, milleks võib olla ka vannis käimine.

Siin on peidus üks vihje neile, kes soovivad halbadest harjumustest lahti saada. Selgita välja, miks sa mingit negatiivset tegevust teed. Mis on see preemia, mida sa saad? Kas sama tunnet või emotsiooni on võimalik saada ka midagi muud tehes? Katseta erinevaid tegevusi ja asenda halb harjumus uuega. Just nimelt asenda, mitte ära jäta seda tegevust lihtsalt ära. Loodus ei salli tühja kohta ja kui sa jääd harjumuspärasest autasust ilma, siis võid täiesti kindel olla, et aju ei ole sellega nõus ja sunnib sind seda tegevust uuesti tegema.

Halba harjumust päevapealt kaotada on tunduvalt raskem kui asendada see millegi kasulikuga, mis tagab samaväärse tunde või tulemuse.

Üks minu enda hiljutine halva harjumuse asendamine on seotud arvuti taga olemisega. Kui varem meeldis mulle arvuti taga istudes lösutada, ennast tooli peale peaaegu horisontaali visata ja jalad ka veel kuhugi laua all olevale plaadile sättida, siis nüüd veedan ma suurema osa ajast püstijalu. Leiutasin endale püstise töökoha ja olen selle otsusega tohutult rahul. See on arvatavasti üks harjumustest, mis mulle kõige kiiremini külge on jäänud. Miks? Sest ma tõesti naudin selle eest saadavat preemiat: selg on sirge, mul on nüüd võimalus iga kell aknast välja vaadata ja silmi puhata, saan mõttepauside ajal lihtsalt ja kiirelt paar sammu astuda (varem võttis laua ja tooli seest välja ukerdamine päris palju aega) ja saan ka täiesti mõnusat füüsilist koormust. Varem sain ma mõnusa tunde lösutamisest, nüüd hoopis vastupidisest tegevusest.

Iha annab sinu harjumusele jõu.

Kui muudad oma igapäevaste rituaalide tegemisega kaasneva preemia enda jaoks võimalikult ihaldusväärseks, siis suudad selle harjumuse endale lihtsamini luua. Teadlased on kindlaks teinud, et iha autasu järele on tegevuste automaatseks muutmise juures ülioluline.