Heade harjumuste loomise keerukus seisneb selles, et nende automaatseks muutumine võtab aega, meie aju tahab aga mõnutunde kätte saada kohe nüüd ja praegu. Me teeme meelsamini asju, mille tulemusena saame naudingu kätte koheselt ning neid tegevusi, mille kohe tegemine valmistaks meile mõningasi ebameeldivusi, lükkame edasi. Seda isegi siis, kui teadvustame endale, et kaugemas perspektiivis saaksime ka sellest rõõmu tunda.

Selleks, et harjumuste loomine oleks lihtsam, tuleb mõista ja muuta tegevustega seotud naudingu ja valu tunnet. Suuna oma fookus kasuliku, aga ebameeldiva tegevuse piinade juurest hoopis selle tagajärgede nautimisele. Mõtle sellele, kui suurt heameelt sa tunned, kui näiteks igapäevane treening on muutunud harjumuseks: enesetunne on super, oled kaotanud liigsed kilod, tunned ennast enesekindlamalt… Ära keskendu sellele, et hetkel on seda harjumust raske, võib-olla isegi piinarikas tekitada. Mõtle parem sellele, kui väga sa tulevikus kahetsed, et seda harjumust endale ei kujundanud ja kui väga sa oled siis endale tänulik, et selle ära tegid.

Keskendu iga tegevuse juures selle positiivsele osale, isegi kui “präänik” tundub esmapilgul liiga kaugel olevat.

Just täna hommikul pidin ma enda tegevust sama süsteemi järgi analüüsima. Mul on praegu käsil endale igahommikuse liigutamisharjumuse loomine. Ideaalis tähendab see 15–20 minutit õues jalutamist, et ennast üles äratada, värsket õhku hingata, mõelda eesolevale päevale, sellele, mille eest ma olen tänulik ja natuke ka tulevikku visualiseerida. Üldiselt pole see tegevus raske ja saan juba küllaltki hästi hakkama. Nüüd on aga sügis juba nii kaugele jõudnud, et hommikud on pimedad ning sellega kaasneb tahtmine teine külg keerata ja edasi põõnata.

Enda püsti saamiseks mõtlesin, millist naudingut ma saan, kui välja lähen (saan hea enesetunde), millist valu ma kogen, kui ei lähe (kahetsen pärast, et ei läinud), millist naudingut ma saan, kui ei lähe (saan natuke kauem magada, kui peaksin üldse uuesti tuttu jääma), millist valu ma kogen, kui lähen (mitte mingisugust). Ja sellega oligi otsus tehtud. Ma pole mitte iialgi kahetsenud, et olen ennast hommikul välja ajanud, alati tunnen ennast pärast seda paremini ja olen õnnelik, et ära tegin. Samas olen ma iga kord kahetsenud, kui pole läinud. Olen proovinud seda harjumust endale juba aastaid tekitada, aga siiani pole üle kuu aja vastu pidanud. Nüüd kui ma tean, kuidas harjumused toimivad, olen täiesti kindel, et muudan selle tegevuse püsivalt täiesti automaatseks.

Millist naudingut sa saad, kui selle ära teed? Millist valu sa tunned, kui selle  tegemata jätad?

Selline valu ja naudingu vaagimise süsteem sobib ükskõik milliste tegevuste edasilükkamise vältimiseks. Isegi kui sa ei tegele endale harjumuste loomisega, olen täiesti kindel, et saad seda kasutada igapäevaselt ja pärast analüüsimist mõne homse varna visatud tegevuse siiski täna ära teha.