About Martin Mark

This author has not yet filled in any details.
So far Martin Mark has created 11 blog entries.

Päästa harjumused lahti


Harjumuste kujundamise kõige tähtsamaks osaks on minu arvates arusaamine, mis on see tegevus, olukord, emotsioon või mis iganes asi, mis paneb sind rutiini järgima. Aju peab saama signaali, mis annab talle käsu aktiveerida teatud tegevus ehk siis harjumus.

Niisiis on harjumuse esimene osa päästik – tegevus, mis suunab aju automaatrežiimi ja teatab, millist harjumuslikku tegevust kasutada. Teadlased on selgeks teinud, et päästikuks võib olla ükstapuha mis: miski, mida sa näed, kindel koht või aeg, mõni emotsioon, mõtete jada või teatud inimeste seltskond. Põhimõtteliselt võib nii kartulikrõpsu nägemine kui Savisaarega ühes ruumis viibimine esile kutsuda mõne sinu olemasoleva harjumuse.

Harjumuse käivitamiseks on tarvis päästikut.

Mida selle teadmisega nüüd peale hakata? Kui sul on soov endale uus harjumus luua, siis tuleb alustada päästiku leidmisest. Loo endale lüliti, millele vajutades su aju saab aru, et nüüd on aeg trenni minna, juua klaas vett, lugeda raamatut või teha midagi muud kasulikku. Ära hakka jalgratast leiutama, vaid kasuta juba olemasolevaid tegevusi, mida sa igapäevaselt teed. Näiteks hammaste pesemine, lõuna söömine, duši all käimine, autoga sõitmine, töökaaslastega rääkimine vms. Vali välja tegevus, mis sobib sinu uue harjumusega ning tee kohe pärast sellega lõpetamist oma suurepärane uus kasulik rituaal sinna otsa.

Esimene harjumus, mille mina endale teadlikult lõin, oli hommikul pärast hammaste pesemist klaasi vee joomine. Muidugi oli selle meeles pidamine esialgu keeruline, aga selleks võtsin ma appi post-it märkmepaberi, millele ma kirjutasin meeldetuletuse ja kleepisin vannitoas hambaharja kohale seinale. Selleks, et uus tegevus oleks võimalikult lihtne ega nõuaks pingutamist, panin kraanikausi juurde klaasi, et ei peaks seda kuhugi otsima minema. Pärast mõnda aega teadlikku pingutamist ja enda jälgimist muutuski hammaste pesemise järel klaasi vee joomine minu jaoks automaatseks tegevuseks ja praegu ei ole selleks enam tarvis vaeva näha.

Alusta harjumuste tekitamist pisikestest tegevustest, harjuta ennast harjumusi looma.

Soovitan sul alustada mõnest lihtsast tegevusest ja mitte võtta korraga ette suuri, keerulisi ning raskeid elumuutvaid harjumusi. Esimene loodav harjumus võiks olla võimalikult pisike: mingi tegevus, milleks ei kulu aega rohkem kui pool minutit, mis ei nõua pingutamist ja mida saad teha igapäevaselt. Võta üks praegune tegevus või olukord, mida igapäevaselt koged ning muuda see uue harjumuse päästikuks.

Kui motivatsioon ei aita

Ma olen enda arendamisega tegelenud aastaid ning koolitajana oma kogemusi ja teadmisi ka teistega jaganud. Inimestega tegeledes ning lugedes ja õppides märkasin ühte läbivat joont: suuremaid ja püsivamaid edusamme tehakse siis, kui ollakse seljaga vastu seina surutud ja taganeda pole enam kuhugi. Kõiksugu loetud-nähtud edulood saavad enamasti alguse sellest, et kangelane on puruvaene, kaelani hädas, massiivsete probleemidega tegelane, kes võttis kätte ja tegi meeletult tööd, rügas ennast ribadeks ja saavutaski lõpuks edu. Nagu näiteks Charles Dickens, kes pärast isa vangi sattumist pidi pisikese poisina tööle minema ja kuskil räpases laohoones koos rõvedate rottidega elama. Tema unistus oli saada kirjanikus, ta ei andnud alla ja kõik muu on juba ajalugu. Või näiteks tummfilmi suurkuju Charlie Chaplin, kelle isa suri ja ema pandi hullumajja ning kes pidi koos oma vennaga juba 10-aastasena iseseisvalt hakkama saama. Saigi.

Aga kus on lood täiesti tavalistest, endaga hästi toime tulevatest inimestest, kes saavutavad suuri läbimurdeid?

Pidades ennast ka täiesti normaalseks ja endaga hakkama saavaks inimeseks on mul siiski kummaline tahtmine veelgi paremaks, tublimaks ja osavamaks saada. Aastaid erinevatel koolitustel käimine, raamatute lugemine, filmide vaatamine ja uute teadmiste (mõnda aega motivatsiooni najal) rakendmine on toonud küll tulemusi, kuid enamasti lühiajalisi. Suursugust läbimurret või täiesti uutele tasemetele jõudmist pole saabunud. Miks?

Sellepärast, et ma olen tegutsenud puhtalt motivatsiooni najal. Motivatsioon on aga selline kummaline nähtus, mis ei ole iialgi püsiv. Ta kõigub pidevalt. Pole võimalik, et motivatsioon oleks pidevalt laes. Mõnda aega võib ta päris pikalt seal üleval hõljuda, aga langeb tahes või tahtmata lõpuks ikka kolinal alla. Motiveeri end kuidas tahes, peagi sinu tahtejõu muskel väsib ja pead puhkama. Mida siis teha?

Motivatsioon pole püsiv, vaid kõigub pidevalt ja selle hoidmiseks on tarvis suurt tahtejõudu.

Selles valdkonnas pikka aega tegutsedes jõudsin ma lõpuks välja sellise teemani nagu harjumused. Harjumuste kujunemise ja töötamise põhimõtteid uurides sai mulle selgeks, et nad ei nõua motivatsiooni. Harjumused on tegevused, mida me teeme täiesti automaatselt ja nende tegemisele suuremat tähelepanu pööramata. Meie aju on kavalam kui rebane ja proovib iga hinnaga ressursse kokku hoida, seetõttu muudabki ta piisavalt pidevad rutiinsed tegevused harjumusteks. Siis ei pea ta nende peale enam teadlikult mõtlema ja saab energiat kokku hoida. Päris nutikas, onju?

Näiteks hammaste pesemine. Ma usun, et väikeste lastena on enamus meist mööda tuba ringi jooksnud, ema hambaharjaga kannul (vähemalt ma loodan, et ma polnud ainuke). Meil polnud harjumust hambaid pesta, see oli igav ja tüütu kohustus. Kuna emad on aga väga järjepidevad ja neile hullult meeldib, et me hambaid peseme ja nad olid meist kiiremad ja kavalamad ja said meid igal õhtul ikkagi kätte, siis lõpuks muutuski hammaste pesemine meie jaoks harjumuseks. Praegu nühime oma kikusid täiesti automaatselt ja selle peale mõtlemata.

Harjumused on tegevused, mida me teeme täiesti automaatselt ning mis ei nõua motivatsiooni.

Aga kas tegevused, mis muutuvad harjumusteks, valib välja meie aju või saame ise ka kaasa rääkida? Õnneks saame. Meil on võimalik endale ise teadlikult harjumusi kujundada. See ei ole lihtne, aga see on tehtav. Ütlen kohe ära, et pole olemas ühte kindlat valemit, mis igas olukorras toimiks ja mille abil endale iga päev paar uut kasulikku harjumust külge programmeerida. Kahjuks (või õnneks) oleme kõik erinevad, iga olukord ja iga tegevus on isesugune ja harjumuse kujunemine võib oleneda sajast erinevast tegurist. Lohutuseks võin öelda, et teadlased on kõvasti vaeva näinud ja selgeks teinud, kuidas harjumused töötavad. Saades aru, kuidas ja miks harjumused kujunevad on meil võimalik sellesse protsessi sekkuda ja luua endale uusi meelepäraseid harjumusi ja vanad, mitte nii kasulikud ja vajalikud harjumused uutega asendada.

Häid harjumusi on võimalik teadlikult juurde luua.

Sellest, kuidas seda kõike teha, kirjutan juba edaspidi.